kohta lugeda Vikipeediast. Seda aga, et ta on tõsine vanatehnika huviline ning ookeanilainete kõrval seilab rõõmsalt niidukiga ka heinameres, saabki alljärgnevast loost lugeda. Hakkame päris otsast peale. Keskmaa noormehest sai merekaru. Millal see teadmine jõudis, et nüüd on mere kutse ja minek? Millised koolid tuli läbida, et mereni jõuda? Lõpetasin 1992. aastal 28. Pöögelmanni nimelise kutsekooli (nüüd- ne Põltsamaa Ametikool) ehk ajalooliselt Aleksandrikooli, kus õpe- tati kodumajandust ja põllutööd. Tulin välja tõsise põldurina, trak- torist-masinisti diplomiga. Töötasingi traktoristina kaks aastat, ka Niva kombainil viljalõikuse ajal. Lisaks olin kuni sõjaväeni sigalas öövalvur. Ajateenistusse läksin ja olin peastaabi autokompaniis autojuht ning seda kuni teenistuse lõpuni. Siin on üks naljakas fakt ka: minu järel- tulija mereväe ülem Ivo Värk oli tol ajal Eesti mereväe esimese ülema Roland Leiti autojuht ning kui ta Saksamaale õppima läks, siis soovi- tas Leitile mind. Leit omakorda oli see, kes soovitas mul Rootsi mere- väeakadeemiasse õppima minna. 1998. aastal lõpetasin Marinens Officershögskola, mereväeohvit- seri põhikursuse Rootsis ning läksin miinijahtija Sulevi peale koman- döri abiks. Aga õppima minek Rootsi ei olnud niisama lihtne: 1996–98 õppisin, kõigepealt pool aastat keelekooli ja neli kuud rootsi ajateenistust, et saaks teiste kadettide kombel rutiini sisse. Augusti algusest detsembrini teenisin aega, jaanuaris algas akadee- mia. Tagasi tulin ja kohe komandöri abiks. Tänapäeval kasvatakse selleni kümme aastat, aga tookord tuli kohe vastutus võtta, sest uue- aegset koolitust saanud mehi oli vähe. 2000. aastal tegin Belgias läbi miinitõrje staabiohvitseride kursuse, 2001 läksin patrull-laeva Suuropi peale komandöriks, olin miinilae- vade divisjoni staabis vanemstaabiohvitser, 2002–2005 uuesti Sulevi peal, seekord ise komandörina, 2004 täiendasin end Rootsis, tegin meretaktika kursused läbi. Pärast Sulevit tuligi staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka, kus 2005–2006 olin komandör ja käisime NATO missioonidel. Pitka jäigi mu viimaseks laevaks, edasine töö on olnud maa peal. Me olime Pitkaga esimene üksus Eestist NATO lipu all. Peame tundma uhkust, et meil on toimiv NATO commitment , meie liitlaspanus. ⅓ meie laevastikust on pidevalt hõivatud erinevate missioonidega. Staabi- ja toetuslaeva A230 Admiral Pitkat fännasid ilmselt kõik ajakirjanikud, kes sellega missioonil kaasa sõita said ning ka meeskond oli parimatest parim kokku saanud – tegu oli Eesti mereväe lipulaevaga. Oli paras šokk, kui 2013. aastal otsustati see teenistusest välja arvata ehk lammutada. Minu meelest oli Pitka lammutamine täiesti vale otsus. Tookord panid poliitikud meid valiku ette, kas lammutada üks miinijahtijatest või võetakse ära Pitka. Meil oli tervik: oli baaslaev ja miinijahtijad. Täielik operatiivne valmisolek. Oli olemas väljaõpe, meeskond, hooldus, kõik vajalik. Pitka pakkus logistilist ja juhtimistoetust ning merel tankimist kütuselaevana. See oli ainus mereväe alus, millel oli
Ma olen seni kõige pikemalt teenistuses olnud mereväe ülem. Kui tavaliselt on aeg maksimaalselt viis aastat, siis mina olin ametis seitse aastat ja neli kuud.
Ylle Rajasaar , Teejuhi kaasautor
Endise mereväe ülema, kommodoor Jüri Saskaga keset suve pikemalt mõtteid vahetada on olnud paras väljakutse – äsja „pensile“ jäänud mees on enamasti tabamatu, sest suvi on aeg perega olemiseks, maatöödega mässa- miseks ja hobidega tegelemiseks. ugejale selgituseks: ütleme Saskaga teineteisele „sina“, sest L (lugesime näppude peal kokku) oleme juba 20 aastat olnud head tuttavad. Meie suhtlus sai alguse 2004. aastal, kui aja- kirjanikuna mereväe tegemistel rohkem silma peal hoidma hakkasin ning staabilaev Admiral Pitkaga NATO missioonil kaasa sõitsin. Proovisime kommodooriga rääkida ka tõsisematel teemadel – mereväe olevikust ja tulevikust, riigi kaitsevõimest jne, aga sellest ei tulnud suurt midagi välja, sest lappama läinud vestlusest suur osa pole lugeja jaoks lihtsalt huvitav. Sättisime loo fookuse sootuks isik- likumaks, sest nagu Jüri Saska ütleb, võib igaüks tema teenistuse
9
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook