MAA
1928. aasta detsembris kokkuvarisenud Kärevere sild.
FFoottoo:dA: EnedsretisMSaeaennteeemuuseum
Kärevere silla ehitus 1928. aastal.
Teise raudbetoonsilla ehitus Käreveres 1937. aastal.
Teises maailmasõjas purustatud raudbetoonsilla kaldakindlustus ja selle kõrvale rajatud puitsild 1953. aastal.
selle alt läbi. Sellel suure mahuga pinnasetööl rakendati esma- kordselt Eestis ka uusi ehitusmasinaid – ekskavaatorit ja skreeperit.
Käreveres ägedad lahingud. Punaarmee tankid tungisid ootamatult üle Kärevere silla, kuid venelaste rünnakukiil suruti seejärel muuhulgas eestlastest soomepoiste pataljoni ja politseipataljonide hoogsate vasturünnakutega üle jõe tagasi. Sõja käiku see küll ei muutnud ja sild tuli purustada Punaarmee uue pealetungi takista- miseks. Kolmas katse jääb püsima Ka vahetult pärast sõda rajati jõest ülekäiguks uus puitsild, mis oli kasutusel juba kolmanda ja tänapäevani püsiva raudbetoonist silla valmimiseni 1956. aastal. Viimase ehitamisel kasutati 1938. aastal valminud sillast säilinud jõesambaid (seetõttu on silla avade pikkused samad, mis eelmisel). Mõlemasse kaldaossa lisandusid nüüd aga ligi üheksameetrised kaldakonsoolid, mis muutis silla viieavaliseks (üldpikkus seega sada meetrit). Silla keskmise ava moodustavad kaks konsoolset tala, mille vahele on kinnitatud omakorda n-ö lihttala. Sillaehituses nimetatakse sellist lahendust gerbertalaks. Sild amortiseerus ja jäi 20. sajandi lõpu maanteeliiklusele kitsaks. Pärast uue Kärevere silla valmimist 1999. aastal jäi vana sild kasu- tuseta ja suleti liikluseks. 2022. aastal otsustati vana sild rekonst- rueerida seoses kergliiklustrassi planeerimisega piirkonda. Käre- vere sillale paigaldati uued metallist kaitsepiirded, istepingid ja maanteemuuseumi koostatud sillaajaloo infotahvlid. Silla rekonst-
Ajakirjanduse reportaažides tuletati ikka veel meelde ka aastate- tagust sillakatastroofi. Postimees käis sillameistreid vaatamas ja kirjutas 28. juunil 1937: „Käreveres käivad praegu veel silla ehitus- tööd. Mõne aasta eest sisse langenud sillast ei ole juppigi järel, see on koristatud ja lõhkeainetega jõe põhja lastud. Silla aset tähistavad veel ainult kahel pool kaldaid kõrged teevallid. Uus sild ehitatakse hoopis kuivale, jõesängist sadakond meetrit eemale ja pärast juhitakse jõgi silla alt läbi. Ehitustöid teostab Soome ehitusfirma „Cyklop“, tööd tehakse suure ettevaatusega, tehniliste järelevalve jõudude valve all, et ei tekiks jälle uut „Käreveret“. Sild tuleb kõigiti moodne ning asjakohane, samuti tarvitatakse ehituse juures moodsaid ehitustehnilisi võtteid. Töötatakse vahetpidamata kahes vahetuses, tööl on iga päev 75–100 töölist.“ Kolmeavaline sild ehitati jätkuvtalasüsteemis (sillaavade pikkused olid 19,7 + 27,3 + 19,7 meetrit). Silla üldpikkuseks loeti 82 meetrit ja kõrgus veepinnast oli ligi 8 meetrit. Sild valmis juba 1937. aasta lõpul. Sõda võtab oma 1941. aasta sõjasündmustes lasti sild õhku. Selle asemele valmis küll peagi ajutine puitsild. 1944. aasta augusti lõpul arenesid
90
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook