Taevavaimustus on kõigiti loogiline, sest merele oleme avatud kogu iseseisvuse aja, üha vähem on neid, kes mäletavad vene piirivalve prožektoreid meie randades; reisimine on piiratud vaid rahakotiga ning ka autosid võib olla igaühel just täpselt nii palju, kui garaažis kohti. Inimene on püsimatu ja avastamishuviline – kui on võimalus, tuleb tõsta pilk ja tõusta argielust kõrgemale. Madis Vanaselja tunnistab, et kartis lendamisest unistades hulle- mat, aga kui selgus, et erapiloodi litsentsi tegemine käib üsna sama- moodi nagu autokoolis: maksad teooriapoole ja lennutunde võtad juurde selles tempos nagu saad, hajusid kõhklused. Esimesest lennust on möödas 15 aastat. Harrastuslendurist on saanud piloot, kelle kätesse usaldavad end nii mõnigi kord VIP-id ja riigipead. Intervjuud ette valmistades lõi mulle ühismeedias ette Eesti rallikogukonna õnnesoov Madis Vanaseljale. Enne kui lenda- mise juurde läheme, teeme ralliga asjad selgeks: tundub, et Sul on kiirus veres? Olen tegelenud nii motoringraja kui ka autoralliga. Kui õigesti mäle- tan, sõitsin viimase ralli 2019. aastal. Ralli on äge, aga paraku nõuab väga palju aega. Olen mõelnud, et mingil määral võiksin võidu- sõiduga tegeleda. Näiteks on plaan osaleda krossikartide võidu- sõidul Saaremaal. Lendamise juurde jõudmine tundub kõrvaltvaataja jaoks hästi loogiline samm. Meie jutust tuli välja, et esimest korda proovi- sid lennata 2009. aastal. Mis lennuki juhisesse Sa istusid ning kui kaua võttis aega erapiloodi litsentsi saamine? Tegin esimese lennu ülatiivalise ühemootorilise Cessna 150-ga. Mul oligi ainus mõte, et ma tahan lendama saada – sellest, et võiksin kunagi olla n-ö päris piloot, ei osanud unistadagi. Alguses kaalusin moto-paraplaaniga lendamist, see on kihvt, aga jäigi mõtteks. Ma pole siiani sellega lennanud! Tavalise paraplaaniga olen liuelnud küll. Erapiloodiks õppimine tundus nii keerulisena, arvasin, et sinna saavad ainult need, kel on kool medaliga lõpetatud. Aga siis jäi näp- pu Eesti Esimese Aeronautika Klubi kuulutus lennukursuste kohta ja läksin kohale. Eks julgustas ka see, et kohe ei pidanud tohutut raha välja käima, vaid maksid teooriakursuse eest ja siis hakkasid vasta- valt võimalustele lennutunde võtma. Tookord olid summad muidugi teised, kuulujuttude vältimiseks võiksime korra mainida erapiloodi kursuse maksumuse suurus- järku ja mida selle raha eest saab? Kõige targem on lennukoolist täpset hinda uurida, aga teooria- kursuse hind jääb paari tuhande euro kanti ning vajalike lennu- tundidega koos võiks kogusumma olla kusagil 14 000 euro ringis. Kuna raha ei pea korraga välja käima, ei tundu see ka ületamatult kallis. Autokoolis on ju samamoodi: teooria ja praktika on eraldi ja vastavalt kui palju on kellelgi vaja sõita või lennata, tuleb ka tundide eest maksta.
Nextant 400XTi Salzburgis.
malt proovinud. Maksan tundide eest ja ei lähe pankrotti, samal ajal saan ägeda kogemuse.
Hakkasin teooriat õppima ja lendama ning sain aru, et pole sugugi raske. Kõik on õpitav ja tehtav ka keskmisele inimesele. Aastaga oli mul litsents käes. Erapiloodi litsentsid on samuti erinevad, mina õppisin, et saada PPL(A) litsents koos SEP(land) klassipädevusega. SEP klassi (St. Cessna 172, Piper PA28 ja sarnased) ühemootorili- sed lennukid on kasutuses peamiselt mitteärilises lennutegevuses. See litsents on vundament, mille peale saab ehitada kõike muud. Ülikerglennukite koolituse hinnad on mõnevõrra odavamad. Kui litsents käes oli, võisin rentida Tallinna Lennuväljalt lennuki, minna ja lennata. Esmane litsents annab võimaluse lennata päeva- sel ajal hea nähtavusega ja pilvitu taevaga. Keerukamate pädevuste hankimiseks tuleb kogemust koguda ning juurde õppida. Nii jõudsin ajapikku kommertslennunduseni. Kas ma saan õigesti aru, et erapiloodi baaskursuse läbinuna ei pea ma omama isiklikku õhusõidukit, vaid saan selle soovi korral rentida? Nii on. Arvan, et 80–90% meie eralenduritest rendivad lennukit. On ka seltskondi, kes on kamba peale ostnud. Rentimine on kindlasti muretum, sest omanik peab olema veendunud, et lennuk on tehni- liselt korras ja hooldatud jne. Tundub hea äriidee: ostan lennuki ja hakkan seda rendile andma? Eestis on lennuhooaeg üsna lühike, seepärast pole meil palju väike- lennukeid. Lõuna-Euroopas, kus hooaeg on aasta ringi, on teine asi. Kui lennukit välja rentida, siis rendileandja peab veenduma lisaks lennumasina korrasolekule ka selles, kes lendab, kas tal on litsents ja tervisetõend. Peab olema kehtiv rendileping, kindlustus, mis katab lendajat ja lennutegevust. Omanikuna pead teadma, kuhu rentnik
Mäletan, et olin osa kaupa maksmise võimalusest võlutud, mõtlesin, et kui mul ka üldse annet pole ja minust pilooti ei saa, siis olen vähe-
95
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook