Teejuht sügis 2024

ÕHK

lendab ja miks. Üksjagu dokumentatsiooni ja kuna Eestis on hooaeg lühike, siis ma ei usu, et selle äriga rikkaks saab. Kuigi lennuki omani- kuna aitab see kindlasti oma lendamise kulusid kokku hoida ja või- maldab Eesti erapilootide kogukonda panustada. Kui esimene litsents on käes, kas ma siis võin astuda ka Eesti Erapilootide Liidu liikmeks? Või on see kuidagi reglementeeri- tud, sest huvi lendamise vastu on nii suur, et liidu liikmeks saamiseks on ka omad tingimused? Selleks, et saada Eesti Erapilootide Liidu liikmeks, ei pea olema era- lendur. Võib olla ka lihtsalt lennundushuviline ning pidada plaani kursused läbi teha. Huvi on tõesti kasvanud, veel mõni aasta tagasi oli meil erapilootide liidus 60–70 liiget, nüüd üle saja. Samas kõik erapiloodid ei kuulu liitu. Miks liikmete arv kasvab? Eks teadlikkus on tõusnud ja liitu kuuludes on võimalused paremad. Teadlikkus selles mõttes, et eralennuk ei tähenda, et pead omale lennuki ostmiseks sadu tuhandeid välja käima. Nagu öeldud, suurem osa rendib lennuki, kontaktid saabki liidu kaudu ja olulise info toimuvast samuti. Eestis on tüüpiline, et kui omanikul on lihtsam lennuk, siis rendib ta seda ka välja. Kõige olulisem, mida liit teeb, on erapilootide kogukonna koonda- mine. Ühine infoväli, oma meililistid, info liikumine. Näiteks kui Transpordiamet või lennuväli tahavad infot jagada, siis meie kaudu saab selle kõigile laiali saata.

Põhiline ja tõhusaim viis, kuidas tutvustada eralennundust, ongi näost näkku kohtumised ja lennundusüritused. Need, kel huvi, tule- vad kohale, kohtuvad pilootidega, kes väga hea meelega oma koge- mustest räägivad. Kas Eesti lennukoolid on võimelised huviliste hulga kasvades neid koolitama? Kui palju on praegu kohti, kus saab õppida? Kui vana on erapiloodi kooliks liiga vana? Lennukoolide kohta leiab kõige täpsemat infot ja Trans- Pilots.ee pordiameti lehelt. Aktiivsemalt koolitavad erapiloote viis organisat- siooni: Nordic Aviation Academy, Piloodikool, Ridal ja Tõutsi lennu- klubid ning Phoenix Aviation. Erapiloodil vanusepiirangut pole, kuid kehtiva tervisetõendita lenna- ta ei saa. Vanuse kasvades tiheneb ka tervisetõendi uuendamise sagedus. Erapiloodi tervisetõend on klass 2 ehk kontrollitakse süda- me tööd, kuulmist, nägemist, pikkust ja kaalu. Arst ka vestleb inime- sega, et selgitada välja tervislikud harjumused ja vaimne seisund. Lisaks tavapärased analüüsid: veri, uriin. Liidu liikmete keskmine vanus on Eesti keskmine ja nooreneb iga aastaga. See on tõsisem kontroll kui autojuhtidele! Jah, olen mõelnud, et ehk tasuks kaaluda tervisetõendi standardite ühtlustamist – lennukiga avariisse sattumine on kordi vähetõenäo- lisem kui autoga, ent autojuhi tervisetõend kehtib 10 aastat. Pilootide põhjalik tervisekontroll motiveerib vormis püsima – kui tahad lennata, pead liikuma, olema tervislike eluviisidega, sest EKG ja muud tervisenäitajad ütlevad kohe ära, kui oled laisk olnud ja arst teeb ka märkuse. Kui inimene on vaimselt ja füüsiliselt vormis, võib ta ka lennata – kõik on individuaalne. Ühel lennundusüritusel kohtusin endise hävi- tuslenduriga Prantsusmaalt, ta lähenes 90. eluaastale. Erakordne näide, kuidas tervis võib kesta – nii vitaalne, paremas seisus kui mõni viiekümnene. Pisut tahaksin teada ka sellest, kuidas Sinust sai n-ö professionaalne piloot ning kui palju see töö aega võtab? Kommertspiloodiks õppides on kursuste maht kümnekordne, lennutunde peab kursuse lõpus olema 200 või rohkem (erapiloodi litsentsiks 45 tundi ja rohkem). Aega kulub palju, sest nõudmised on ranged, eksimusi lubada ei saa. Aga kui inimesel on siht kommerts- piloodiks saada, siis paari aastaga on see tehtav. Ma tõesti alguses ei mõelnud, et tahan kommertsi teha, aga tahtsin end täiendada. Lennutunnid polnud minu jaoks küsimus, need olin ette ära lenna- nud, aga teooria maht on meeletu. Kui ma kommertspiloodina lendamist alustasin, oli meie lennuette- võte Diamond Sky lapsekingades ja see oli suur proovikivi. Piloodil on palju kohustusi – lennu planeerimisest kliendiga suhtlemiseni. Aastatega sai ettevõttest ettevõte ka päriselt, tulid abilised ja meeskond, kes tegeleb lennu organiseerimisega. Nüüd läheb piloot

Ja teistpidi ka: meie oleme kanal, mille kaudu eralendurid saavad suhelda lennujaamadega, teha ettepanekuid parandusteks jne.

Kevaditi toimub meil seminar, kus saame kokku. Esindatud on oma ala inimesed, nii lennujuhid kui ka ametnikud saavad sõna, mis on murekohad, aktuaalsed teemad, ohud jms. Loomulikult saab meie kaudu ürituste infot ning seda, kes kuhu ja kellega lendab. Huvi järjest kasvab, sest kui liikmeid on üle 100, siis tõenäoliselt igaühel on omakorda 100 ja rohkem sõpra ning nende hulgas uusi huvilisi. Naisi on praegu liidus viis, aga ka naiserapiloote tuleb järjest juurde.

HEA TEADA

Eesti Erapilootide Liit (EEL) on asutatud 8. jaanuaril 2003. EEL koondab enam kui sada lennunduse entusiasti erapilootidest purilenduriteni. EEL-i liikmeks saab astuda ka lendamise litsentsi omamata. EEL-i koduleht www.pilots.ee EEL-i Facebooki leht

TEEJUHT / NR 11