lennuväljale, lennuk on juba ette valmistatud ning piloot saab kes- kenduda põhiliselt lendamise ülesannetele. Meeskond organiseerib vajalikud load, kütuse, maapealse teeninduse – kuidas reisijad jõuavad lennukisse ja sealt edasi. Oli aeg, mil lendasin regulaarselt kommertslennunduses, aga praegu on esmatähtis laste kasvatamine ning olen asenduspiloot Ruhnu liinil ning Nextant 400XTi ärilennukil. Olen tagavarapiloot ja lähen, kui kutsutakse. Aktiivselt tegutseval piloodil on tšarterlendudel töö- graafik nagu suurtelgi lendudel: 14–20 päeva oled lennuvalves. Lennud tulevad nädalase, mõnikord ka päevase etteteatamisega. Eralennunduses oled otsustes vaba, kommertsis otsustab sinu lende ikkagi ettevõte. Enne Ukraina sõja laienemist lendasin ka Venemaale, olen käinud Euroopast väljas Aafrika suunas, ka riigipead olen lennutanud. Kommertspiloodi elu paneb proovile ja pakub põnevust, aga kui sa seda palju teed, muutub see tööks nagu iga teine. Praegu tahan nii palju kui võimalik perega olla, kommertsil on tihti nii, et ühel päeval lendad, siis oled paar päeva hotellis ootel ja siis tagasi – ma ei taha praegu laste pärast kodust liiga palju eemal olla. Millise lennukiga tšarterlende teed? See ju pole niisama, et andke mulle juhis ja läksime. See peab olema teadlik valik, millele järgneb tüübiõpe. Töövahendiks on kaheksa reisijakohaga (2 pilooti ja 8 reisijat) Nex- tant 400XTi (toim: mudelit on nimetatud üheks parimaks ning täiesti omas kategoorias lendavaks väike-reaktiivlennukiks) ja graafikus on neli pilooti. Tüübikoolituse tegin Inglismaal, full motion simulaatoris, mis olemuselt on üks ühele lennuki kokpit. Ja see pole lihtsalt see, et sul on kommertspiloodi litsents ja lähed õpid mingi mudeli selgeks, vaid sul peab olema ka instrumentaalreiting ehk pead oskama pilvedes lennata. Inglismaal tuli õppida sellepärast, et sellele mudelile polegi eriti täismõõdus simulaatoreid ning löögile saamine on samuti kee- ruline. Tüübikoolituse maksab tööandja või omanik, eeldusel, et sa ta juurde tööle lähed. Ja loomulikult tahavad kõik parimaid piloote. Kuu ajaga õppisin lennuki põhjalikult selgeks peensusteni. Suur rõhk on sellel, kui midagi juhtub. Pead oskama lahendada ja teadma protseduure. Erapiloodi elu pole kindlasti üksluine – millised on rekordid ja meeldejäävad lennud, millest pajatada kunagi lastelastele? Ilmselt mu meeldejäävaimad lennud on olnud väikelennukiga Ees- tist Ameerika mandrile lendamised. Sõbraga lendasime Kärdlast New Yorki: Lennuk oli Cessna 310. Kõigepealt lendasime Norra, sealt Fääri saartele, siis Islandile, kus puhkasime päeva, edasi Lääne- Gröönimaale Ilulissati ning edasi Iqaluiti Põhja-Kanadas Nunavitis. See on nii jumalast hüljatud paik, et kui tahad osta liitri lennukikütust, pead ostma tünniga. Paned oma liitri sisse ja ülejäänu jääb ilmselt
Nextant 400XTi maandumas.
Britten-Norman Islander maandumas talvises Pärnu lennujaamas.
teiseks korraks. Edasi liikusime mööda väikseid lennuvälju lõuna poole ning et USA-sse saada, läks osa meist taksoga ja omanik lendas lennukiga „üle”. Kui puhtast lennuajast rääkida, tuli seda kokku 27 tundi, aga see oli mitmele päevale ära jaotatud. See oli seiklus. Teine sarnane lend, seekord ühemootorilise Beechcraft AT36-ga viis Tallinnast koos lennuki uue omanikuga Lõuna-Kanadasse ja sealt lendas juba omanik edasi USA-sse, mina tulin tagasi. Rekorditest – tuhande kilomeetri klubis (kui selline olema peaks) ma veel ei ole, suurim kiirus on Nextant 400 XTi-ga olnud sirgel lennul 530 sõlme ehk umbes 980 km/h. Enamasti – kui tuult ei arvesta – on lennuki kiirus 420–440 sõlme. Lugejatele üks lõbus fakt – Nextantiga Tallinna lennates tuleb lennu- raja otsa jõudmiseks masin sõltuvalt saabumise suunast, kas Tartu või Saaremaa kohal, tühikäigule lükata. Ja siis 41 000–45 000 jala kõrgusel lihtsalt liugled koduni. Nii palju siis sellest, et väljalülitatud mootoritega lennuk kukub kohe alla.
Keerulisi lennuvälju, millest palju räägitakse, pole tegelikult olemas, kui oskad olla ettevaatlik ja oled põhjalikult valmistunud. Problee-
97
TEEJUHT / NR 11
Powered by FlippingBook