ÕHK
Aeronaut Vanasadama Kadrioru poolsel küljel maatüki vesilennuki - tele angaari ehitamiseks. Kuna platsi eest küsiti esialgu päris kallist renti ja ka ehitamiseks raha enam ei olnud, siis kaubeldi pikalt nii rendi suuruse üle kui ka riigilt toetust angaari ehitamiseks. Angaari ehitust alustati alles 1924. aastal, kohe rajati aga slipp ning plats võeti kasutusele lennusadamana. Soomes kasutati taas Kataja - nokka sadamat, kuhu viiva tee korrastas ning slipi ja reisijate hoone rajas Helsingi linn. Helsingi lennud toimusid kolmel päeval nädalas (esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel), iga päev kaks lendu. Eesmärgiks seati, et eesti ärimees saaks hommikuse lennukiga Helsingi sõita, päeval seal oma asjad joonde ajada ning õhtuse lennuga koju tagasi. Kuna lend kestis vaid 30 minutit ning maha- ja pealeminek teist sama palju, siis olid soome ärimehel pea samad võimalused – ainult kaks ja pool tundi vähem aega Tallinnas toimetamiseks. Üks ots maksis 3200 Eesti marka. Teine Junkersi lennuk loodeti kätte saada juba suvel, et siis teha Helsingi lennud samuti kuuel päeval nädalas. Lennuk, mis sai tähiseks E-15, saadi kätte alles 27. septembril. Oktoobris muutusid ka Helsingi lennud igapäevasteks, aga seda hoopis lendude arvu vähendamise teel. Kuna päevad läksid lühemaks ja õhtune lennuk ei jõudnud enam enne pimedat tagasi, siis hakati lendama vaid kord päevas, kell 14.00 starditi Tallinnast ja kell 15.00 Helsingist tagasi. Novembris toodi lennuajad veelgi varasemaks: Tallinnast starditi kell 12.00 ja Helsingist tagasi kell 14.00. Mere jäätumise tõttu peatati Helsingi lennud 21. detsembril. Riia lennud olid lõppenud juba 27. oktoobril. Teise Junkersi hiline saabumine võis olla seotud Aeronaudi võlaga. Nimelt kavatses Aeronaut saada raha Junkersite ostmiseks osa Sablatnig lennukite müügiga. Suvel oli soodne võimalus, kui AeroLloydi angaar Danzigis koos lennukitega maha põles ning firma otsis kiiresti uusi lennukeid. Aeronaut pakkus neile müügiks nelja Sablatnig P.III lennukit, küsides $11 000 tükist. AeroLloyd oli valmis ostma, kuid Aeronaut pidi pakkuma lennukeid kõigepealt sõjaväele ja vaid selle loobumisel võis müüa neid välismaale. Läbirääkimised lennuväega kestsid üle kuu ning lõpuks lennuvägi loobus neist lennukeist. Selle aja peale leidis aga AeroLloyd omale lennukid mujalt. Junkers oli nõus ootama, kuid võlg jäi üles kuni 1924. a sügiseni, mil Aeronaut tasus selle nelja Sablatnig lennuki Danziger Luftpostile üleandmise teel. 1923. a lendude kokkuvõtte järgi sooritas Aeronaut 841 lendu, neist 362 olid lõbulennud, Tallinna–Helsingi liinil tehti 121 (k.a. talvise hooaja lennud), Tallinna–Riia liinil 52 lendu ja kolmandal kohal oli Tallinna–Tartu liin 12 lennuga. Veel oli mitmeid proovilende, foto- ja filmilendusid. Kõige rohkem inimesi lendas ka lõbulendudel – kokku oli Aeronaudil aasta jooksul 1873 reisijat, kellest 1221 olid lõbu - lendudel. Helsingi vahet sõidutati 224 inimest, samas oli 12 Tartu lennu peal kokku vaid 18 reisijat.
Kogu reis võttis aega 18 tundi ning läks maksma umbes 9500 Eesti marka, mis oli vaid 1000 marga võrra kallim kogu tee rongi ga läbimisest. Ainult rongiga sõites oleks teekonnale kulunud kolm ööd ja kaks päeva.
pikematele lendudele. Tallinnast võis osta kombineeritud pileti Berliini välja, hoolimata sellest milline lennufirma sel päeval Riia– , Königsbergi liini teenindas.
* * *
15. mail alustati ülepäeviti liiklemist siseriiklikul Tallinna–Vil - jandi–Tartu–Tallinna liinil. Ühel päeval läbiti ring ühtepidi, järgmisel korral vastupidi. Pileti hind Tallinna ja Viljandi vahel oli 1200 marka, Viljandist Tartu 1000 marka ja Tartust Tallinna (või vastupidi) 1250 marka. Tallinnas ja Tartus kasutati sõjaväe lennuvälju, Viljandis eraldas linnavalitsus kolm tiinu lennuväljaks sobilikku maad. Eelmise aasta kogemuse põhjal taheti ka Pärnut sellesse ringlendu kaasata, kuid sealne lennuväljaks pakutud lapp oli liialt künklik ning vajas enne kasutuselevõttu korrastamist. Pühapäeviti korraldati Tallinnas ja Tartus taas lõbulende. Nimelt jäi laupäeval saabunud lennuk nädalavahetuseks Tartusse ning püha - päeval tegi siis seal lõbulende. Tagasi Tallinna lendas lennuk esmas - päeva hommikul. Kõik need lennud kulutasid kiiresti Aeronaudi kütusetagavara. Hooaega oli alustatud vähese kütusega ning mai lõpuks loodeti kätte saada suurem kogus. Kuna see saadetis aga hilines, oldi sunnitud 1. juunist katkestama lennud nii Riiga kui kodumaistel liinidel. Lennud Riiga algasid uuesti alles juuni kolmandal nädalal, kuid kodumaiseid lende enam ei käivitatudki. Kui kevadel räägiti kahekuulisest katseajast, mille vältel üritatakse lennata soovijate hulka hinnata, siis tegelikult piirdus see ringliin vaid kahe nädalaga. Ilmselt oli huvi tõesti oodatust palju väiksem. Siiski korraldati ka sel aastal Tartu põllumajandusnäituse ajal 31. augustil ja 1. septembril lennud Tallinnast üle Viljandi Tartusse. Pilet Tallinnast Tartusse maksis siis juba 1500 marka.
* * *
20. mail 1923 Tallinna saabunud Junkersi vesilennuk, mis sai tähiseks E-13, hakkas Helsingi liinil lendama 27. juunist. Mais sai
104
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook