Foto: Toomas Türgi era kogu
Foto: Museovirasto via finna.fi. Urho Aarre Hugo Saarinen
Aeronaudi lennukid ootavad kutsutud külalisi 1924. aasta hooaja lõpuüritusele.
E-13 lahkub Katajanokka lennusadamast.
1924 Aeronaudi 1924. aasta lennuhooaeg algas 11. veebruaril posti- ja reisilendudega Tallinna ja Helsingi vahel. Kasutati taas Lasnamäe lennuvälja ning merejääd Katajanokka juures, lendasid Sablatnig P. III lennukid. Lennati kuuel päeval nädalas üks kord päevas. Eelmise aasta sügisel oli allkirjastatud õhuposti vedamise leping posti peavalitsusega. Taas olid kasutusele võetud õhuposti margid, algul kasutati isegi 1920. aastast alles jäänud marke, millele tehti üle - trükk. Kuna aga laevad käisid jällegi harva, siis kahel päeval nädalas viidi kogu post lennukitega Soome, mille eest tasus postivalitsus üldlepingust eraldi. 12. septembril 1923 oli Bruno Lucander , kes oli enne seda Aero - naudi esindaja Soomes, asutanud lennufirma Aero OY. Juba suvel oli ta rääkinud Junkersiga läbi võimalike F. 13 lennukite tarnest ning 23. märtsil 1924 sai uus lennufirma oma esimese lennuki kätte. Junkers pidi saama kahe lennuki eest 50% osaluse firmas. Kuni osaühingu osalus ja lennukite üleminek ei olnud vormistatud, lendas see esialgu Saksa registritunnusega D-335. Lennuk hangiti Hel - singi–Stockholmi liini käivitamiseks, kuid tegi oma esimesed lennud suuskadel Helsingi ja Tallinna vahel. Talvised lennud Helsingi ja Tallinna vahel toimusid 5. aprillini. Siis oli Helsingis jää juba nii pehme, et Katajanokkas ei olnud võimalik maanduda. Talvisel hooajal oli Aeronaut lennanud üksi 27 päeva, koos Aero OY-ga kaheksa päeva ning Aero OY üksi kahel päeval. Kümnel päeval ei toimunud halva ilma tõttu ühtegi lendu. Aeronaut tegi kolme lennukiga kokku 46 lendu, Aero OY oma ainsaga 13. Sel hooajal tegid kaks Aeronaudi lennukit ka hädamaandumised jääle, keegi kannatada ei saanud, kuid mõlemal korral kulus päevi, enne kui reisijad ja meeskond päästeti.
Suvehooajaks valmistumisel toimusid olulised muutused firmade koostöös. Senise Ida-Euroopa õhusõidu liidu asemel asutati Põhja- Euroopa õhusõidu liit (Nord-Europa Union), kuhu kuulusid Aero OY, Aeronaut, Läti õhusõidu aktsiaselts Aero-Lat, Danziger Luftpost ja Junkers Luftverkehr. Ainuke mitte-Junkersi firma AeroLloyd loobus koostööst. Liidu eesmärk oli toimiv lennuliin Königsberg–Memel– Riia–Tallinn–Helsingi, mida võimaluse korral sooviti veel samal aastal pikendada ühelt poolt Stockholmi ja teiselt Leningradi. Samuti otsustati lõpetada ümberistumine Riias ning Königsberg i – Memel i –Riia–Tallinna liini pidi algusest lõpuni läbima üks lennuk. Firmad jagasid päevi, millal keegi neist lendab. Ning hoolduse ja tehnilise toe tagamiseks kogu liini ulatuses pidi see lennuk loomulikult olema Junkers F.13. Präänikuks Aeronaudile anti Nord- Europa Unioni direktori koht Robert Holstile ning selle juhatuse asu - kohaks sai Tallinn. Holsti jaoks oli tegemist pigem auametiga, lennu - firmade tegelikku koostööd saadeti juhtima mitu saksa ametnikku. 16. mail algas lennuühendus Tallinna ja Helsingi vahel, päevas toi - mus taas kaks edasi-tagasi lendu – hommikul ja õhtul – ning liini tee - nindasid Aeronaudi ja Aero OY lennukid. Pileti hinnaks oli 2300 mar - ka. Juba juunis hakkas aga Aero OY ainus lennuk teenindama avatud Helsingi–Stockholmi liini (mida jagati Rootsi firmaga AB Aerotrans - port ehk ABA) ja Tallinna–Helsingi liinil sooritas mõlemad lennud Aeronaudi E-13. 20. mail algasid lennud ka Tallinna–Riia–Memeli–Königsbergi liinil, mõlemal suunal kord päevas. Lend koos vahepeatustega kestis 7 tundi ja 15 minutit. Sellel liinil lendasid esialgu peamiselt Saksa ja Läti lennukid, E-15 oli saadetud Königsbergi ratastelikule seadmi - seks. Kõigil lennukeil lendasid aga saksa piloodid. Nimelt oli Junkers seadnud sisse ka oma lennukooli ja lennukid ning reisijad olid kindlustatud Saksamaal. Enne Junkersi lennukil lendama hakkamist tuli piloodil läbida seal koolis tüübikoolitus ning kindlustus kehtis
* * *
105
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook