ÕHK
kahjumis. Seetõttu hakkas augusti lõpus Tallinna–Helsingi liinil lendama ka Aero OY Junkers D-335 – lennuk kandis endiselt Saksa tunnusmärke. 1. oktoobrist muudeti lennuplaani, kahe Helsingi lennu asemel jäi lennuplaani vaid üks päevane lend, mis oli peamiselt posti edasitoimetamiseks. Königsbergi lennu start nihutati üks tund varasemaks. 4. oktoobrist aga lõppesid Königs - bergi liini lennud. Alates 10. oktoobrist muudeti taas Tallinna– Helsingi lennuplaani ning kohandati see Tallinna–Riia kiirrongi saabumiste-väljumistega. Lennati kuus päeva nädalas, kord päe - vas. Lennukiteks olid E-13 ning D-335. Tallinna–Helsingi liinil katkes liiklus 27. oktoobril. 10. novembril 1924 tähistas Aeronaut lennuhooaja lõppemist Lasnamäe lennuväljal väikese lennupäevaga kutsutud külalistele. Külalisteks olid valitsuse ja Riigikogu liikmed ning ajakirjanduse esindajad. Lõbulennud olid seekord tasuta, mitmed huvilised tegid kohe mitu lendu. Kohal oli umbes sadakond inimest, lennujärje - korda oodanutele mängis mereväe orkester. Välja toodi kaks Junkers F-13 ning kolm Sablatnig P.III lennukit. Paar remonti vajanud lennukit olid veel angaaris. Lõbulende tehti kolmel lennukil, mis startisid iga 15 minuti järel. 1925 1924/25 aasta talvisel hooajal Helsingi ja Tallinna vahel lende ei olnud. Rannas oli jää, kuid suurem osa Soome lahest oli jääkatteta, mis tegi 1-mootorilistel lennukitel ühenduse pidamise ohtlikuks. Ei saanud kasutada pontoone ning suuskade kasutamise korral oleks hädamaandumine olnud ka viimane. Samas võisid laevad mõlema pealinna vahet liikuda iga päev ja ilma jäämurdjate abita. Suvine lennuühendus algas kogu Helsingi–Tallinna–Riia– Memeli– Königsbergi liinil 20. aprillil. Eelmise aasta probleemide tõttu hakkas Aeronaut taas lendama vaid Riiani, seal toimus ümberistumine. Liinil lendasid nii E-13 kui E-15. Königsbergist Berliini pidi kasutama ikka veel öist rongi, kuid loodeti hooaja jooksul ka sel liinil lennuk käima saada, et samaks õhtuks Berliini jõuda. Lennati kuus korda nädalas. Nord-Europa Unioni peakontor Tallinnas likvideeriti. Aero OY pani Helsingi–Tallinna liinile käima kaks vesilennukit. Teine lennuk oli saadud Junkersilt sama aasta jaanuaris, nüüd olid mõlemad lennukid ka Soome registris: K-SALA ja K-SALB. Algul toimus Tallinna–Helsingi liinil üks lend päevas, hommikul Tallinna (arvestusega, et reisijad jõuaks Königsbergi lennukile) ja õhtul tagasi Helsingi. Alates 1. maist pidid algama lennud Helsingi– Stockholmi liinil ning Tallinna–Helsingi liinil taheti siis hakata lendama kaks korda päevas. Kohe esimene Aero OY lend pakkus reisijatele erakordseid elamusi. Tugevas tuules ja vihmas eksiti teelt ning maanduti Tallinnast 60 km ida pool merel. Lennukilt lasti punaseid rakette, kuni rannast saadeti paat, mis selle sadamasse viis. Alles järgmisel päeval lendas lennuk Tallinna, kus tuli samuti vette laskuda ühemeetriste lainetega. Lennul viibis ka Aero OY juhatuse esimees B. Lucander. Tema
vaid juhul, kui piloot oli selle läbinud. Aeronaut saatis oma lendurid kooli alles mais, kui oli selge, et sel hooajal lennatakse peamiselt Junkersi lennukeil. Neist Peeter Olt lendas esmakordselt lennukil E-13 Helsingi vahet 7. augustil, 11. septembrist hakkas Königsbergi liinil E-15 lennukil lendama Konstantin Kursmann . Juulis puhkes aga lennuväe ning Nord-Europa Unioni esindajate vahel konflikt. Väidetavalt võisid selle aja Saksa määruste järgi Saksamaa kohal lennata vaid Saksa registritunnuseid kandnud lennukid. Seetõttu vahetati ka äsja Königsbergist ratastel naasnud E-15 registritunnus tagasi tema endiseks Saksa tunnuseks D-260. Seepeale sõjavägi arestis 12. juulil lennuki enne selle starti tava - pärasele liinilennule ning keelati üldse välismaiste lennukite maan - dumine Lasnamäel. Kontsessioonilepingu järgi oli liini pidamise õigus Aeronaudil, kes pidi selleks kasutama aga oma lennukeid ja eestlastest piloote. Luba lennuvälja kasutamiseks oli ka vaid Aeronaudil. Välismaiste lennukite lendamisele oli seni vaadatud läbi sõrmede, kui aga Aeronaudi lennukil vahetati riigitunnus ja sel lendasid saksa lendurid, siis see oli liig. Aeronaut katkestas 14. juulist 1924 lennud nii Tallinna–Helsingi kui ka Tallinna– Riia–Memeli–Königsbergi liinil. Tekkinud probleemi tuli appi lahendama Aero OY direktor Bruno Lucander, kes pidi olema n-ö sõltumatu vahemees. Läbirääkimiste tulemusel tühistati välismais - te lennukite Lasnamäel maandumise keeld ning lennuliiklus taastus 21. juulil. Samas ei ole selge lennuki registritunnuse vahetamise põhjus. Läti lennukid olid seni lennanud sama liini oma B-LATA ja B-LATB tunnustega. Aeronaut ei olnud aga ikka veel maksnud kahe saadud lennuki eest. Lennuki tähise muutmine võis olla ka selle meelde - tuletus. Ilmselt muudeti kiirelt kas neid Saksa lennumääruseid, või siis Junkers loobus omapoolsest nõudmisest, sest edaspidi lendas E-15 oma registritunnuse all. Sablatnig lennukite üleandmine toimus alles sama aasta sügisel. Soomlased lendasid rootslastega kahasse Helsingi–Stockholmi liinil, kuid see pandi 25. augustil 1924 seisma, kuna kummagi riigi postivalitsusega ei õnnestunud sõlmida postiveo kokkuleppeid ning muid toetusi ka ei saadud. Vaid reisijateveoga oldi aga selgelt
Tallinnas ja Tartus kasutati sõjaväe lennuvälju, Viljandis eraldas linnavalitsus kolm tiinu lennuväljaks sobilikku maad.
106
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook