Foto: Toomas Türgi era kogu
Aeronaudi E-13 pärast 24. jaanuaril 1926 toimunud õnnetust.
Lennuk põrkas vastu lao ust ja purunes. Sellel viibinud viiest reisijast ja piloodist viidi neli haiglasse.
kommentaar sellele seiklusele oli, et see vaid näitab Junkersi lennu - kite tugevust.
Lennud Helsingi–Stockholmi liinil algasid 15. mail. Lendasid Aero OY ja ABA lennukid. Kuna Aero OY viis ühe oma lennukeist Stockholmi liinile, siis jätkusid Helsingi–Tallinna–Helsingi lennud ka edaspidi vaid kord päevas. Lennud nii Tallinna–Helsingi kui ka Tallinna–Riia liinil lõppesid 30. septembril. Kahe lennukiga kahte liini teenindada oli võimatu . 1925. a juunis sai Aeronaut omale kolmanda Junkers F.13 lennuki, mis sai tähiseks E-16. Palgal oli neli lendurit, neist kolm eestlast – Peeter Olt, Konstan - tin Kursman ja Harald Stunde (lahkus lennuväest ning liitus Aero - naudiga 1925. a aprillis) – ja üks soomlane. Olt oli selleks ajaks Aeronaudis lennanud üle 60 000 km, Kursmann 35 000 km. 1925. a detsembri alguses oli Aeronaudil lennukorras kolm Junkers F.13, üks Sablatnig P.III ja üks LVG. Talve jooksul käisid kõik kolm F.13 lennukit üksteise järel Königsbergis Junkersi töökojas hoolduses, ka Aeronaudi motoristidel võimaldati seal praktika ning nad said selle eest ka palka. 1926 1926. aasta talv oli taas väga külm ning Soome laht jääs. Laeva - liiklust Helsingi ja Tallinna vahel ei olnud. 14. jaanuaril toimusid proovilennud ning 15. jaanuarist algas lennuühendus Helsingiga. Lennuväljana oli kasutuses merejää Kadrioru rannas Russalka lähedal restorani Kajak ees ja Katajanokkas Helsingis. Plaanis oli kolm edasi-tagasi lendu päevas ja seekord lennati ka pühapäeviti. Pühapäeviti taheti korraldada Kadrioru rannas ka lõbulende, esimest korda 24. jaanuaril. Juba esimesel lõbulen nu päeval toimus lennuõnnetus Aeronaudi lennukiga E-13. Tegemist oli neljanda lennuga, mootori seiskumise tõttu tuli maanduda sadamas asunud ETK kesklao platsil. Lennuk põrkas vastu lao ust ja purunes. Sellel viibinud viiest reisijast ja piloo - dist viidi neli haiglasse. Piloodi kõrval kaasa lennanud Aeronaudi direktor Jakob Tillo sai nii tõsiseid vigastusi, et suri haiglas. Lendur Harald Stunde sai tugevalt põrutada ja murdis pahkluu. Kaks reisijat pääsesid kergemate vigastustega ning jäeti haiglasse lühiajalise järelevalve alla. Reisijate hulgas oli ka proua Klaara Holst , kes pää -
ses käeluu murruga ning lubati kodusele ravile. See oli Aeronaudi ainus inimohvri ja tõsiste vigastustega lennuõnnetus. Õnnetuse põhjustajaks peeti kütusesse sattunud vett, mis jäätus ja ummistas karburaatori. Seni olid Helsingiga ühendust pidanud Aeronaudi E-13 ja E-15 ning Soome poolt samuti mõlemad nende lennukid – K-SALA ja K-SALB. Kuna üks Soome lennukeist saadeti Königsbergi hooldusse, siis kasutasid nad ajutiselt Läti lennuseltsi lennukit B-LATA. Ka E-16 oli Königsbergis hoolduses, seetõttu tuli edaspidi lõbulendudest loobuda. Kuna Helsingi liinil lennata soovijaid oli palju, siis tehti kuus edasi-tagasi lendu päevas, lendasid üks Eesti, üks Soome ja üks Läti lennuk. Rekord oli ühel päeval toimunud 15 üle lahe lendu. Talvine hooaeg lõpetati 18. aprillil. Hooaja jooksul tehti 349 edasi-tagasi lendu üle Soome lahe, veeti 880 reisijat, 14,5 tonni pagasit ja kaupu ning 7900 kg posti.
* * *
Talviste lendude puhul Kadriorus merejääl maandumine oli tingitud 15. juunil 1925 Aeronaudile teatavaks tehtud sõjaväe keeldumisest pikendada alates 1. jaanuarist 1926 Lasnamäe lennuvälja kasutus - luba. 1926. a jaanuaris küll pikendati seda luba 1. maini, kuid Helsingi lendude planeerimise ajal pidi Aeronaut juba arvestama, et Lasna - mäe lennuvälja nad enam kasutada ei saa. Samuti oli Aeronaut sunnitud suvehooajal Riia suunal lendudest loobuma ja 7. maist jätkus vaid Tallinna–Helsingi lennuühendus, kus kõrvuti lendasid Aeronaudi ning Aero OY lennukid.
107
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook