VESI
Geoloogiateenistuse 2018. aastal tehtud uuringud näitasid, et Rukki kanali põhjas leidub muda, savi, viirsavi, moreeni ja tõenäoliselt ka jääajast pärit fluvioglatsiaalseid setted. Kanali keskmises osas, kus on rohkem moreeni ja fluvioglatsiaalseid setteid, toob laevade sõukruvide tekitatud veeliikumine moreenist välja jämedamat materjali, mis kuhjub kanali keskele. Peenem materjal, näiteks aleuriit ja liiv, kandub lainete ja hoovustega kanalist eemale. Kanali ida- ja läänepoolses osas, kus leidub muda ja savi, erodeerib vee - liikumine merepõhja ning kannab samuti peenema materjali kana - list välja.
Joonis : Vladimir Karpin
Probleeme sügavustega tekitab enamjaolt just kanali keskele kuh - juv vall, kust tuleb pinnast eemaldada.
3D joonis Rukki kanali põhjast, kus on näha kanali keskel olev kõrgem osa ja süvendus külgedel.
Keskele kuhjuv vall on kahtlemata tingitud laevade liikumisest, kuid viimase 20 aasta jooksul on laevade tüübid muutunud. Erinevalt praegustest laevadest, millel on kahe sõukruviga asimuutkäitur (võimaldab laeval suunata tõukejõudu igas suunas, kuna seda saab pöörata 360 kraadi) nii vööris kui ka ahtris, oli varasematel laevadel sõukruvi ainult ahtris. Sellest hoolimata on 2024. aasta pilt sarnane 2002. aasta omaga. Näib, et laeva käituri tüübil ei ole setete kuhju - misel määravat rolli. Lisaks laevadele mõjutavad setete liikumist ka muud protsessid. Mõõdistusandmed on kättesaadavad 1999. aastast. Võrreldes aas - tate 1999–2024 kanalis olevate setete mahte, mis ületavad 2018. aastal tehtud süvendamiste mahtu, näeme, et mahtude muutused on toimunud ka süvendusteta. Aastatel 2006–2014 on kanalis toimunud märkimisväärne setete vähenemine hoolimata sellest, et süvendust pole toimunud. See viitab, et kanalis toimub mitmeid protsesse ning nende koosmõju vajab enne süvendamis- või laiendamisotsuse tegemist täiendavat uurimist. Süvendamine Rukki kanalis korraldab süvendamist Transpordiameti laevateede ja sadamate osakond. Süvendamise korraldamisel tuleb arvestada mitmete piirangutega. Kalade kude- ja lindude pesitsusperioodide tõttu võimaldab keskkonnaluba töid teha vaid 1. augustist 15. ok - toobrini või 1. detsembrist 15. märtsini. Et talvel pole võimalik sobiva ilmaga arvestada, tuleb tööd tavaliselt teha 1. augustist 15. oktoob - rini. Aega võtab ka süvendatud pinnase vedu, kuna pinnas tuleb
KANALI RISTLÕIGE
Kanali ristlõige kolmest kohast. Süvendid kanali servades on kohati üle kahe meetri sügavamad kui kanali ettenähtud sügavus (joonisel helesini - sega). 2014. ja 2016. aasta andmete võrdlusel on märgata ka setete liikumist vasakult paremale. See võib viidata talviste tugevate loode ja põhja suunast puhuvate tuulte mõjule, kuid vajab täpsemat uurimist.
Kanali põhi 2002. aastal. Halliga on viiest meetrist madalamad sügavused.
14
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook