transportida Vormsi kaadamisalale, mis asub kanalist 7 km kaugusel. Sõit võtab aega vähemalt 1,5 tundi.
Varem oli põhjast välja toodud üksikuid kive. Sel korral leiti kanali põhjast kuni 7-tonniseid kive. Suured kivid tuli kokkuleppele järgi kaldale tuua, mitte kaadamisalale vedada. Leidis kinnitust, et kanali põhjas olev moreen võib sisaldada suuri kive, mida sonariga ei pruugi tuvastada ja mida pole puurimiste käigus leitud. Kui kanalit plaanitakse süvendada näiteks kuni kuue meetri sügavuseni või laiendada, tuleb arvestada ka lõhkamistööde vaja - dusega, mis teeb projekti eelarve ja hanke korral - damise keerulisemaks. Kokkuvõte ja edasised tegevused Üleilmne kliima soojenemine ja merepinna tõus võivad küll Rukki kanalis liiklemist lihtsustada, kuid nendega kaasnevad ka potentsiaalsed riskid. Pike - mad ja tugevamad tuuleperioodid võivad tekitada suuri veetaseme kõikumisi, muutes laevaliikluse keerulisemaks. Täpsemalt oleks tarvis uurida kliima - muutuste mõju kanalile. Kuigi kanali setete kogused ja nende muutused on üldiselt teada, tuleks enne võimalikke kanali laiendamise või süvendamise töid põhjalikumalt uurida setete liikumis- ja kuhjumis - dünaamikat. Lisaks on oluline mõista, kuidas lae - vade liikumisest tulenev turbulents mõjutab setete liikumist ja kanali põhja seisukorda. Põhjalikum teadmine hüdrodünaamikast aitaks tuleviku kanalit kavandada ning hooldusvajadust hinnata. Täpse - mad geoloogilised puurimised aitaksid tuvastada suuremate kivide asukohad ning omadused. Seni tuleb loota soodsatele tuuleoludele, kanali õigeaeg- sele hooldusele ja sobivatele laevadele.
Süvendustööd peavad toimuma viisil, mis ei häiri parvlaevaliiklust. Tööd tehakse öösiti, sest kanal on kitsas ja korraga saab seal liikuda vaid üks laev. See piirab tööaja ööpäevas seitsmele tunnile, mis omakorda muudab süvenduse tellimise kallimaks, sest suure osa ajast peab kallis tehnika seisma. Aastatel 2016, 2018, 2020 ja 2022 on töid tehtud pumpsüvendajaga, mis töötab imedes setet, liiva või muda põhjast suure võimsusega pumba abil. Pumpsüvendaja põhiliseks komponendiks on pikk imitoru, mille kaudu pumbatakse pinnas laeva pardal asuvasse hoiuruumi või juhitakse see otse kaadamisalale. Rukki kanali puhul sõitis laev kaadamisalale ja pumpas pinnase seal välja. Pumpsüvendajad sobivad hästi pehme ja keskmise tugevusega setete eemaldamiseks ning on üldiselt tõhusad Rukki kanali hoolduseks. 2024. aasta süvendamisel oli algul samuti plaanis kasutada pumpsüvendajat. Et tehnika valik on pakkuja otsustada, siis sel korral otsustas pakkuja tellida kopp - süvendaja. Koppsüvendaja kasutab ühe- või kaheosalist koppa, millega tõstetakse põhjast pinnast, tõstmise ajal voolab vesi kopast või laevalt tagasi merre. Kui laev sõidab kaadamisalale, tõstetaks pinnas kopaga laevast välja.
SETETE MAHTUDE MUUTUS, 1999–2024
6000
5000
4000
3000
2000
1000
0
Pumpsüvendaja töötamas.
Koppsüvendaja.
Fotod: Adobe Stock
15
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook