VESI
Kanali ajaloost 1915 Rohuküla sadama sissesõiduteel asuvat Rukki kanalit hakati kujundama Esimese maailmasõja ajal, mil tsaari määruse alusel ehitati Rohukülla mereväebaas keskmise suurusega sõjalaevade tarbeks. Tolleaegsed hävitajad olid kuni 100 meetri pikkused, 3–3,2-meetrise süvisega kiired sõjalaevad. Lähtu des laevade vajadustest süvendati laeva - tee 4,5 meetri sügavuseks ja 43 meetri laiuseks. 1917 Kanali rajamisega seotud tööde lõppjärgus, 1917. aas - tal, hävitasid taganevad Vene väed Rohuküla mereväebaasi. Uusi sadamarajatisi ei rajatud, kuid kanal jäi kasutusse. 1957 . aastal tulid Rohuküla–Heltermaa liinile parvlaevad Sõprus, Suurupi ja Severodvinsk, mille süvis oli 2,9 m. Nõu - kogude aja kohta kättesaadavaid andmeid hooldussüven - duste kohta ei ole, kuid kui arvestada laevade väikeseid süviseid, võib eeldada, et suuremateks töödeks vajadust polnud. 1985–1987 toodi liinile laid-tüüpi laevad (Ahelaid, hiljem sõi - tis Vohilaid), mille süvis oli 3,1 m. Lisaks hakkas 1985. aas - tal sõitma parvlaev Hiiumaa, mille süvis oli 2,96 m. 1998 Saaremaa Laevakompanii tõi Rohuküla–Heltermaa liinile parvlaeva Ofelia, mille süvis oli 3,9–4,0 m ning päeva - korda kerkis kanali süvendamine. 1998. aastal valmis kesk - konnaekspertiisi akt, milles tõdeti, et Hiiumaa ja Mandri- Eesti vahelise laevatee korrastamine ja laevaliikluse paran - damine on möödapääsmatu. Sama l aastal süvendati Hel - termaa ja Rukki kanalit, mille eesmärk oli saavutada süga - vuseks 5 m. Töö teostaja avaldas pärast tööde lõppu, et eemaldas Rukki kanalist 160 000 ruutmeetrit pinnast ehk tegu on teadaolevalt suurima süvendusega pärast kanali rajamist.
2000 Tuvastati, et kanali väikseimad sügavused olid 4,5 m ja kanal oli planeeritust kitsam, nõlvad on järsud (nõlvus 1:3–1:4 ettenähtud 1:5 asemel), hambulised ning potent - siaalselt ohtlikud. Leiti, et soovitud 5 m sügavuse saavuta - miseks on taas vaja süvendada ning 1998. aasta süvendus ebaõnnestus. 2000. aastal korraldati süvendamine, mille eesmärk oli saavutada kanali sügavuseks 5 m, laiuseks 60 m ja nõlvuseks 1:5.
2002–2017 sõitis liinil parvlaev St Ola, mille süvis oli 4 m.
2011 Rohuküla–Heltermaa liinile asus 2007. aastal tellitud AS Saaremaa Laevakompanii laev Muhumaa (süvis 4,2 m). Laeval oli asimuutkäitur (laeva liikumist juhtiv seade, mis suudab pöörata oma tõukejõu suunda 360 kraadi ümber vertikaaltelje) nii vööris kui ka ahtris. Laev oli uuenduslik kahekäila-parvlaev (laeva mõlemad otsad on samasugused ja sadamas ei ole vaja laeva ringi keerata). 2013 Mõõdistusandmete põhjal leiti, et on vaja uuesti süvendada. Täiendavate tuukriuuringute käigus avastati kanali põhjast hulgaliselt kive. Leiti, et laevade liikluse taga - miseks madala veetaseme korral on vaja kanal süvendada vähemalt 5,2 meetrini. Koostati uus projekt, aga hange eba - õnnestus pakkumiste puudumise tõttu.
2014 K anali süvendamine .
2016 TS Laevad OÜ võttis mandri ja Lääne-Eesti saarte vahelise laevaliikluse korraldamise Saaremaa Laevakompa - niilt üle ning alustas liiklust uute parvlaevadega Leiger ja Tiiu, mille süviseks on 4 m. 2016 K anali põhja silumine traalimise teel. Tuukritöödega eemaldati traalimise käigus välja tulnud kivid. Tööde tule - musena saavutati minimaalseks sügavuseks 5,2 m. 2018 S elgus, et Rukki kanali sügavus on mitmes kohas väik - sem kui 5,2 m. Telliti uus geofüüsikaline uuring, koostati uus süvendusprojekt ning kanal süvendati projektis ette nähtud sügavuseni. Tööde käigus välja kaevatud kivide ja süven - duspinnase maht oli 5060 ruutmeetrit. Süvendusprojekti seletuskirjas on öeldud, et kavandatud süvendustööde intervalliks on kaks aastat, millest otsustati edaspidi ka lähtuda. 2020 , 2022 ja 2024 värskeimate mõõdistusandmete põhjal koostati kanalile hooldussüvenduse projekt ja telliti süven - dustööd, mille tulemusena taastati projektis ettenähtud sügavused.
Täpsemalt oleks tarvis uurida kliimamuutuste mõju kanalile.
1 6
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook