ererobootikal on merel mitmeid eeliseid: suurem ohutus M (inimelude kaitse) ja tõhusus, kulutasuvus ning parem ligipääs kaugetele või raskesti ligipääsetavatele piir - kondadele. Näiteks on Eestis tehtud palju merepõhja uuringuid, kuid on kohti, kuhu suuremate laevadega ligi ei pääse. UnMarSysi pinna - sõiduk võiks olla eriti kasulik just sellistel juhtudel. UnMarSysi asutajad töötasid varem küberkaitse valdkonnas, aren - dades rahvusvahelisel tasemel küberkaitsevõimekust. Olles selles valdkonnas palju saavutanud, hakkasid nad otsima uusi välja - kutseid. Suurest veespordihuvist ja austusest mere vastu jõuti mererobootikani. Olles pärit kalurite peredest, teati, kuidas Nõu - kogude okupatsiooniväed hävitasid tahtlikult merendussektori Baltikumis. UnMarSysi eesmärk on rakendada oma teadmisi ja kogemusi meretaristu arendamiseks. Arendus algas lihtsatest vahenditest. Eesti veespordivarustuse tootjalt Tahe Outdoors osteti kajaki kere ja selle peale arendati esi - mene tehnoloogia. Sealt edasi arendati välja uus disain ja ehitati esimene prototüüp. Veesõiduk on projekteeritud just Läänemere laineid arvestades. Tulles küberkaitse sektorist, eeldasid ettevõtte asutajad, et mere - taristu vajab kaitset. Kui nad alustasid oma laeva arendamist, algas Eestis ka meretuuleparkide planeerimine. Siit näeme mereroboo - tikas kahte peamist suunda: monitoorimine kaitse ja turvalisuse jaoks ning infrastruktuuri haldamise parendamine. Potentsiaalsed kasutusvõimalused hõlmavad erinevat tüüpi moni - tooringut, merevalvet ja -julgeolekut, keskkonnaseiret ja -uuringuid, hüdrograafilisi mõõdistamisi, meretuuleparkide ülevaatust ja hool - dust ning palju muud. Konkurentsi ei karda UnMarSys -i äriarenduse juhataja Tiina-Maria Araja tõdeb, et neilt küsitakse tihti, kuidas nad suhtuvad konkurentidesse, sest nad ei ole mererobootika vallas kindlasti ainsad tegutsejad. Meie seisukoht
on, et selles sektoris on piisavalt ruumi ja igaühel oma nišš. „Hiljuti rääkisime Euroopa ettevõttega, kellel on kõik võimalused siseneda kaitsetööstusesse, kuid nad ütlesid, et see sektor ei paku neile huvi, kuna see on liiga keeruline,“ räägib Araja. „Meie USV on platvorm, mida saab kohandada iga kliendi konkreet - setele vajadustele. Kulude hoidmiseks mõistlikul tasemel läheneme iga kliendi vajadustest lähtuvalt. Näiteks, kui valime, millist sensorit, sonarit, kaamerat või sidelahendust laevale paigaldada, lähtume konkreetsetest vajadustest. Pole mõtet paigaldada sõjalise klassi sensoreid, mille hind algab kümnetest tuhandetest, lihtsa ülesande lahendamiseks, kui piisab mõnesaja eurose maksumusega senso - rist,“ selgitab ta. Araja tõdeb, et nagu iga tehnoloogiaettevõte, on ka UnMarSys pide - vas arenduses ja otsib projekte, kus saaks osaleda ja laeva edasi arendada, samuti koostööpartnereid. „Tulevik kuulub elektril põhinevale robootikale. Robotid hakkavad täitma ülesandeid, mida inimestel on vaja lahendada. Tulevik näitab, kas vajadus on väikesaartel pakkide saatmise või hoopis kaitse - funktsiooniga monitooringu järele,“ ennustab Araja. Tulevik kuulub elektril põhinevale robootikale. Robotid hakkavad täitma ülesandeid, mida inimestel on vaja lahendada. Tulevik näitab, kas vajadus on väikesaartel pakkide saatmise või hoopis kaitsefunktsiooniga monitooringu järele .
Tehnoloogiaettevõttes peab arendus käima pidevalt. Pildil uusim USV prototüüp.
Mehitamata pinnasõiduk ehk USV on loodud spetsiaalselt Läänemere tingimusi silmas pidades.
21
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook