Mitmes riigis toimub nii militaar- kui ka tsiviilotstarbel laugurite arendus. Testimist vajavad robotlaugurite kaugjuhtimist ja sidepidamist võimaldavad kommunikatsioonid ning küberturvalisus laiemalt.
Fotod : Regent Crafts Ltd
See ongi laugurite omapära. Liikudes maapinnaefektis ehk maapinnast vähem kui poole tiivalaiuse kõrgusel, kasutavad nad ära lauguri ja maapinna vahele tekkivat õhusurvet, mis võimaldab edasi liikuda oluliselt vähe- ma kütusega, kui kõrgel õhus lennates.
Robotlauguritel on kauba- veol suur potentsiaal.
Robotlaugurid kui uus tehnoloogia on alles kujunemisjärgus ning intervjuudes avaldatud arvamused olid vastavuses erinevatest kirjandusallikatest leitud seisukohtadega – Eestil ei tasu üksinda välja töötada regulatsioone, neid tasub teha vaid koostöös rahvus - vaheliste partneritega. Samas jätab rahvusvaheline õiguskord praegu võimaluse otsustada riigisiseselt teisiti – iga riik on territo - riaalvetes sõltumatu ja suveräänne ning seeläbi ka otsustusõigu - sega. Mõne s riigis on inimese juhitavad laugurid kasutusele võetud ning intervjuudest selgus, et hea põhjenduse ja põhjaliku ohutuse riskihindamise puhul võiks see teatud tingimustes tulla kõne alla ka Eestis. Siiski ootab rahvusvaheline üldsus ka standardeid – riskipõhine lähenemine on sobiv niikaua, kuni puudub piisav juhtumite arv järelduste tegemiseks ja standardite loomiseks. Standardite loomisvajadus on tingitud erinevate osaliste koostöövajadusest – peab ju robotlaugur oma kaubaga jõudma punktist A punkti B ning seejärel tuleb see kaup maha laadida, uus peale laadida, tankida jne. Selle kõige jaoks on oluline, et oleks olemas kasutusstandardid ja seeläbi on tagatud ühilduvus. Otsides vastust teisele uurimisküsimusele, kasutas autor mere - keele nõukoja soovitust laeva autonoomsusastmete kirjelduses kasutada nelja isejuhtivuse astet, asendades neis laeva lauguriga – nii sündis termin „robotlaugur“. Robotlaugurite kasutuselevõtuks riiklikul tasemel on Eestis vaja Transpordiameti kui rahvusvahelises
mõttes administratsiooni otsust, rahvusvahelisel tasemel on aga töö mehitamata laevadega käimas ning võib arvata, et lauguriteni jõutakse alles siis, kui teema muutub aktuaalseks ning on piisavalt kasutusjuhtumeid, mille najal koostada esialgne soovituslik riski - põhine juhend, nagu IMO eesmärgipõhine juhendite ja koodeksite koostamise kord ette näeb. Magistritöö koostamisel selgus mitmeid valdkondi, mis vajavad valdkonnapõhist analüüsi. Nii näiteks on robotlaugurite puhul vaja lahendada tehisintellekti kasutamisega seonduvad küsimused nii tehnilises kui ka õiguslikus aspektis. Samuti vajab analüüsi küber - turvalisus ning robotlaugurite kaugjuhtimise ja sidepidamist võimal - davate kommunikatsioonide testimine, kasutuselevõtt ning prob - leemilahendused. Töös jäid käsitlemata robotlaugurite kasutusele - võtu majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaaspektid ja kõik vastutusega seonduvad küsimused. Kõikide nende küsimuste käsitlemine on robotlaugurite kommertskasutusse toomise eeldus - teks. Kokkuvõtteks saab öelda, et Eesti on võrdlemisi hästi valmis robotlaugurite tulekuks – ühinetud on mitmete konventsioonidega, osaletakse IMO komisjonide töös, seadusloome on piisavalt hästi kirjeldatud, ent jätab ka piisavalt otsustusruumi. Seega praegu ei olene robotlaugurite kasutuselevõtt niivõrd seadusemuudatustest, kuivõrd tehnoloogia valmidusest ja oskusest hinnata sellega seotud riske.
2 7
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook