küsimuste peale ning sealsamas kohendas need sujuvalt teemasse. Sild profaani ja professionaali vahele sai loodud!
Suur katsumus oli raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine, kuna konstruktsioonid olid ümmarguse ja kaarja kujuga.“
Robert, millal Te aru saite, et just sillad ja nende ehitamine on Teie suur kiindumus? „Kohe pärast keskkooli astusin Tallinna Tehnikaülikooli teede - ehituse inseneriõppesse. Algul tahtsin spetsialiseeruda teedeehitu - sele. Kui ülikoolis algasid silla erialaained, sain kohe aru, et silla - ehitus on see, mis mind tegelikult tõmbab ja kus tahan end aren - dada. Seega spetsialiseerusin sillaehitusele.“ „Enne ülikooli lõpetamist käisin ka vahetusüliõpilasena Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis, kus avardus vaade oma tulevasele erialale. Ülikooli ajal töötasin kõik suved ehitusel, tegin läbi kõik etapid – alustasin töölisena, seejärel olin töödejuht, siis juba objektijuht, projektijuht, peaprojektijuht, osakonnajuht. Nüüd olen ettevõtte (INF Infra) juhatuses.“ Kutsestandardis olete jõudnud kõige kõrgema, EKR 8. volitatud teedeinseneri tasemeni. See tähendab, et peate iga kord olema võimeline iseseisvalt lahendama ettearvamatuid olukordi, sealjuures vastutama ka oma töörühma töö eest. Vaid väga heade juhiomadustega inimene saab selliste väljakutsetega hakkama – selle kategooria teedeinsenere on meil alla kümne ning sillaehituskutse kõrgeima tasemega spetsialiste veel vähem. „Tõepoolest, olen kaheksanda taseme volitatud teedeinsener, spet - sialiseerumisega sillaehitusele. Tegemist on sillaehituskutse kõr - geima tasemega. Nimetatud kutse võimaldab ehitada sildu tehni - liste piiranguteta. Sellele eelnev tase on diplomeeritud teedeinsener, tase 7. Seitsmendal tasemel on lubatud ehitada silda, mille ava on kuni 100 m. Kaheksanda taseme puhul seda piirangut enam pole. Eestis on selle taseme insenere vähe ka seetõttu, et meie sillaehitus on suhteliselt väikese mastaabiga, kuigi teeme maailmatasemel asju. Mul on lihtsalt väga vedanud, et olen saanud nii palju prakti - seerida ja oma töös järjest paremaks minna.“ Pärnu uus kaarsild oli niisiis kaheksanda taseme sillaehitajale üks erakordne, kuid mitte teostamatu väljakutse. Maamärk nii laiemas tähenduses kui ka T eile isiklikult. Milline oli aga T eie kõige esimene projekt? „Minu esimeseks projektiks oli Posti sild. Mul on hea meel, et olen saanud alustada väiksematest ja lihtsamatest projektidest ning edasi järjest suuremaid ja keerukamaid projekte ette võtta. Nii olen saanud areneda samm-sammult.“
„Tunnelite ehitamisel kasutasime Baltimaades esimest korda tehno - loogiat, mis võimaldas 900 tonni kaaluvad tunneli kehandid raudtee alla liigutada, ilma et raudteeliiklus tunnelite kohal oleks katkestatud. Lisaks toimus ehitus väga kitsastes tingimustes, ehituse muutis raskeks tehnovõrkude rohkus. Ühe tunneli paikasaamine võttis um - bes nädala, päevaga jõuti rasket betoonkonstruktsiooni lükata mõ - ne meetri jagu.“ „Teisena tooksin välja Pärnu silla projekteerimise ja ehitamise. Raskusastmelt on tegemist väga keeruka silla projektiga. Suvel monteerisime üht keerukamat silda Baltikumis. Montaaž ise kestis neli päeva, kuid sellele eelnes väga intensiivne ja keerukas, poolteist aastat kestnud inseneritöö.“ „Kaarsilla monteerisime kokku kaldal ja seejärel liigutasime silla sel - le lõplikku asukohta. Transpordi ajal kaalus konstruktsioon 1200 ton - ni. Et silda õigesti paika liigutada, tuleb kõiki aspekte arvesse võtta. Kõik õnnestus tänu sellele, et tehtud sai põhjalik eeltöö.“ Teil on praegu käsil veel üks erakordne projekt, allianss - mudeliga Pärnusse rajatava Sindi–Lodja silla ehitusprojekt. INF Infra on selle projekteerimise ja ehitushanke peatöövõtja. Milline on Teie roll selles alliansis? „Olen Sindi–Lodja alliansi juhtrühma liige. Juhtrühm on projekti nõu - kogu, mis koosneb kahest tellija, ühest projekteerija ja ühest ehitaja poolest. Mina esindan ehitajat.“ Sindi–Lodja sild tundub Pärnu kaarsilla kõrval väiksema projektina, kuid osalistele on see olnud sobiv uudse koostöö - vormi katsetamiseks. Kuidas Teie meelest allianss end selles olukorras õigustanud on? „Allianss on koostöövorm, kus tellija, projekteerija ja ehitaja moodus - tavad ühise meeskonna, jagades riske ja ka saadavat kasu ühiselt. Allianssmudel sobib selliste projektide reaaliseerimiseks, kus on palju määramatust ning ka keerukate ja mastaapsete tööde puhul.“ „Minule meeldib allianssmudel väga, peaksime seda Eestis rohkem kasutama. Minu arvates on nimetatud allianssmudel kõikidele osa - listele mõistlik ning leping on poolte vahel tasakaalus.“ „Traditsioonilistes mudelites on leping alati tellija poole kaldu. Ena - mus riske lükatakse lepinguga töövõtjale. Lepingutes on ainult sanktsioonid ning puudub boonussüsteem, mis motiveeriks mees - konda pingutama parema tulemuse nimel. Allianssmudelis on väga hästi üles ehitatud kompenseerimise mudel, mis motiveerib andma maksimumi.“ „Usun, et uudse töövormiga Sindi–Lodja silla rajamine on eeskujuks ning allianssmudel võetakse Eestis laiemalt kasutusele. Sellest võidavad kõik osalised, meie valdkonnas ennekõike aga inimesed, kelle liikumisteed on nüüdisaegsemad, turvalisemad ja kestliku - mad.“ TEEJUHT / NR 1 2
Kui paljude sillaehituste juures olete n-ö käe külge pannud? „Olen koos oma tiimiga ehitanud üle neljakümne silla.“
Teid iseloomustatakse kui inimest, kes väljakutseid ei karda, vaid need julgelt vastu võtab. Milline on olnud seni kõige rohkem mõtlemisainet pakkunud rajatis? „Ma arvan, et selliseks projektiks oli kindlasti 2020. aastal Tartus Riia–Vaksali tunnelite ja viadukti projekteerimine ning ehitamine.
41
Powered by FlippingBook