MAA
Uuenduslikud lahendused lisavad kasutuskindlust 2024. aasta augusti lõpust on Tallinnas liikvel uued PESA Twist trammid. Liin nr 2, mis Vanasadama haru läbib, peaks olema täies mahus uute „poolakate“ päralt. Kuigi PESA trammid on vanadest vaiksemad, ei saa nendegi puhul üle ega ümber rööpamürast, mis tiheasustuses varahommikuti ja öö hakul kõrva häirib. Rumbi ja Kalasadama kant on linna eliitrajoone, päris välistada ei saa, et keegi trammide üle kurdab. Uurisimegi projektidirektorilt, kui palju tuli uut liinilõiku rajades uusi tehnilisi lahendusi välja mõelda, et vähendada müra ja linlaste võimalikku meelepaha. „Trammid ja trammiteed on olemuselt keskkonnasäästlikud, kuid põhimõtetelt ja lahenduselt konservatiivsed. See, et tramm rööbas - tel liigub, ei ole ajaloos muutunud,“ lausus Tiit Joosti teema sisse - juhatuseks. „Uuendused peituvad pigem pisiasjades, näiteks trammirööbaste määrimine kurvides, mis aitab vähendada trammirööpa ja -ratta vahelisest hõõrdumisest tulenevat ja tihti ümbruskonna elanikke häirivat heli.“ Määrimine toimub trammirööbastega ühendatud automaatsete määrimisseadmete abil, kus andurid annavad määrdejaamale signaali trammi lähenemisest ning survetorustike kaudu pressitakse trammirööbastes olevate avade kaudu rööbastele määret, mille trammirattad kurvi edasi kannavad. Samuti on paigaldatud trammiteele induktsioonandurid, mis edas - tavad signaali lähenevast trammist foorijuhtimissüsteemile, mis võimaldab lähenevale trammile operatiivsema läbipääsu ristmikult. Sellega parendatakse trammiliikluse sujuvust ning tõstetakse tram - mide liikumiskiirust. Trammiliiklusest tuleneva vibratsiooni edasikandumise vähendami - seks kasutatakse trammirööbaste taldmike all spetsiaalset kummi - isolatsiooni. Müra ja vibratsiooni vähendamise eesmärgil on isolat - sioonimaterjal ka rööpa külgedel. „Rööbaste all on monoliitbetoonist massiivne trammitee vunda - menditaldmik, mis jaotab trammidest tulenevat koormust alus - pinnasele ning monoliitsetes konstruktsioonides sumbuvad ka vibratsioonid. Trammiliiklusest tulenevate vibratsioonide tekke vähendamisele aitab kaasa ka rööpaühenduste hea keevituskvali - teet ning trammiliikluse avamisele eelnenud rööbaste tasalihvimine,“ tõi Joosti välja veel ühe uuendusliku lahenduse. Aladel, kus trammiteele pole projekteeritud teisi ühissõidukeid, on rööbaste vahel ning ümbruses kasutatud murukatet ja haljastust. Hooldussõidukid peavad seal siiski liikuma, mistõttu murupinda on armeeritud murukärgedega. See võimaldab ratastega hooldus - transpordil seal liikuda, murupinda otseselt kahjustamata. Trammitee talvekindluse tagamisel on oluline osa hooldusel. Nii trammiliini operaator kui ka tänavate hooldusbrigaadid on suure kogemusega ja neil on olemas nüüdisaegseks hoolduseks vajalik tehnika.
Ehituse juures pöörati erilist tähelepanu keskkonnamõjude vähendamisele, rakendades uusi tehnoloogiaid ja materjale.
Uut liini sõidab tramm nr 2, mille marsruut käib edaspidi Vana - sadama rööbasteel ning läbib samanimelist peatust A-terminalis. Ka tuttav Linnahalli trammipeatus on koos uue liiniga kolinud vanast kohast Rumbi tänavale, endine peatus kannab nüüd nime Suur Rannavärav – väike, aga tervitatav muudatus, sest markeerib ühte vanalinna olulisemat sissepääsu. Linlased armastavad trammiga sõita ning arusaadavalt on linna - valitsus jaganud ka tulevikulubadusi. Vanasadama liin ei jää viima - seks trammivõrgu uuenduseks, Tallinn plaanib lähiaastatel 100 mil - joni euro investeerimist uude veeremisse ja rööbastesse. Kuigi räägitud on ka trammiliinide nn kuldse ringi valdadesse laienemi - sest, siis praegustesse plaanidesse see ei mahu. Projekteerimisel arvestati kõigi liiklejatega Merko Ehitus Eesti poolt juhtis projekteerimise ja ehitamise ühis - hanget Tiit Joosti. Kuna uue rööpapaari mahapanek on märgilise tähtsusega – lennujaamani viiva trammiliini rajamisest on möödu - nud üksjagu aastaid ning arusaam linnaruumist selle ajaga muutu - nud – tuli projekteerimise faasis rohkem arvesse võtta jalakäijate ning jalgratturite liikumisruumi. Autoliiklus on südalinnas järjest roh - kem päitseid pähe saamas. Tiit Joosti kinnitusel arvestati projekteerimisel kõigi Vanasadama trammiliini alal ja läheduses liiklejate liikumissuundadega ning ana - lüüsiti nende võimalikke konflikte. Samuti arvestati Tallinna jalg - rattaliikluse kujundamise üldiste põhimõtetega. „On kohti ja ristmikke, kus on tekkinud jalakäijate, trammi- ja jalg - rattaliikluse ühisalad. Kohati on nendes kohtades kasutatud foore, kohati aga erinevate liiklejate ja liikumisvahendite liikumisteed tähelepanu tõstva ning liiklejaid juhtiva kivisillutuslahendusega. Alati on eesmärgiks kõigi liiklejate turvalisuse tagamine, seetõttu on projekt läbinud ka liiklusohutusauditi,“ selgitas Joosti. Linnaruumi on kujundatud jalgrataste parklad, millest osa paikne - vad peatuste vahetus läheduses. Sealjuures on parklad paigutatud nii, et need ei takistaks jalakäijate liikumist. Loodi ka laadimis - valmidus, mis võimaldab parklates tulevikus rattaid ja tõukse laadi - da.
44
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook