MAA
Suurimad üllatused suurobjektide ehitamisel Ÿ Ettenägematused tööde käigus ilmneva tege - liku olukorra ning olemasoleva projektdoku - mentatsiooni või uuringute alusel eeldatu va - hel . Ÿ Tööde käigus toimuvad muudatused juba val - mis projekteeritud lahendustes, mis peatavad tööd ja viivad olukorra mitu sammu tagasi, vahel kuni idee- ja eelkavanditeni välja. Tõsi, need muudatused väärivad pingutust ja täht - aegade pikendamist, sest selle tulemusel val - miv lahendus võib olla esmasest linnakujun - duslikult, liiklustehniliselt või insenertehniliselt parem . Ÿ Ettenägematused materjalide tarnetes, mis on tingitud pingestunud olukorrast maailmas, kaupadele seatud sanktsioonidest ja piirangu - test vms põhjustest . Ÿ Ilmastikutingimused, kus kevadel võivad sobili - kud ilmad saabuda eeldatust hiljem või saabu - vad sügisel talvised ilmastikuolud eeldatust oluliselt varem, peatades ehitustegevuse või nõudes tööde tegemiseks täiendavaid meet - meid, mis langetavad kohati tööde kiirust ja tootlikkust. „Talvekülmade vastu on trammiteel olevad trammipöörangud varustatud ka kütteseadmetega, mis tagavad nende liikuvuse, võimaldades trammidel ristmikel endale vajalikku pöörangut teha ja sõidusuunda valida ka suurema pakasega,“ selgitas projektidirektor aasta ringi toimivuse põhimõtteid. Ehitusega kaasnevad paratamatud ebamugavused Ligi kaks aastat kestnud ehitustööd põhjustasid mõistetavalt nii liiklejatele, kohalikele elanikele kui ka ettevõtjatele ebamugavusi, kuid sellise ulatusliku taristuobjekti rajamine muul viisil poleks või - malik olnud. Ehitustegevus peab püsima ajaraamides, ootamatu - sed on sagedased, mis tähendab, et asju tuleb teha kiirendatud kor - ras või tehnoloogiliste pausidega. Linnaruumi toimimist peab see kõik minimaalselt segama. Hankedokumentatsioon oli eelprojekti valmiduses ning eesmärk oli alustada ehitustöödega 2023. aasta kevadel. Juba projekteerimis - tööde alguses ilmnes vajadus linnaruumiliste muudatuste sisse - viimiseks, kuna ajanappuse tõttu polnud neid jõutud eelprojekti staadiumis kaasata. Kuna ehitustööd kestsid tänavatel kaks töösesooni – 2023. ja 2024. aastal – oli tellijal ja lepingupooltel aega projekteeritud lahenduse üle mõelda ja näha ka selle valmimist.
Töö käigus tuli ettepanekuid valmivate lahenduste muutmiseks ja täiendamiseks, kõik kantud headest eesmärkidest, kuid tingisid täiendavaid projekteerimistöid, juba rajatud lahenduste ümberehita - mist ning sellega kaasnevat ettenägematut ajakulu. Eestis sõltub ehitamine ilmastikust ning see oli põhjus, miks üle 2024. aasta hilissügise liinilõigu rajamist enam venitada ei saanud. Selleks, et head ideed ellu viia, tuli töid forsseerida ja ette võtta lühi - ajalisi kiirendusi, mis häirisid nii kohalike elanike kui ka naaber - kinnistutel töötajate elu ja liiklust. „Peamine proovikivi oligi iga päev kokku sobitada käimasolev ehitustegevus ning autoliiklus, jalakäijad, kohalikud elanikud ja töötajad ning neid ja ettevõtteid teenindav transport,“ sedastas Joosti ja lisas, et pingelise ajagraafiku tõttu toimusid ehitustööd sisuliselt samal ajal kogu trammiliini ulatuses. „Tuli leida objekti läbivale liiklusele ümbersuunamisvõimalused, mille muutsid veelgi keerulisemaks samal ajal Tallinna teiste tänavate, näiteks Jõe–Pronksi rekonstrueerimistööd. Siiski polnud võimalik kogu liiklust ümber suunata, mistõttu kasutati nii jalakäijate kui ka autotranspordi tarbeks ajutisi monteeritavaid sildu, liikluse viimist kitsale kahesuunalisele 1+1 sõidurajaga lahendusele ning fooride ja liikluskorraldajatega toimuvat ajutist liikluskorraldust.“ Trasside rekonstrueerimisel tuli paar korda ilmsiks, et senised kommunikatsioonid ei paikne lähteandmete kohas või on eeldatust rohkem amortiseerunud – see omakorda tõi kaasa täiendavad projekteerimistööd ja suurema töömahu. „Tihti kujunebki töö operatiivsuse tagamiseks projektlahendus tööde käigus n-ö jooksva insenertehnilise lahendusena. Selle elluviimine nõudis magistraalliinide, näiteks veetrasside kohatisi sulgemisi ning ööpäev läbi toimuvaid töid,“ rääkis Joosti, kuidas ajaga ja järjest uute üllatustega võidu joosta tuli. „Kõige olulisem on sellises olukorras tegevusi võimalikult pikalt ette planeerida ja ava - likkusega oma plaane aegsasti jagada.“ Raske õppustel, kerge lahingus Loomulikult pole Vanasadama uus trammiliini lõik õppus ega saa seda võrrelda ka lahingutandriga, kuid väärtuslikke õppetunde tulevikuks andis kahe ja poole kilomeetrise uue trammitee rajamine kõigile osalistele. Tiit Joosti juhtis veelkord tähelepanu ehitustööde sesoonsusele: plaane tehes tuli arvestada kütteperioodi kestusega, vee- ja elektri - katkestusega. Ajafaktor tuli sisse arvestada ka menetlusperioodil töölubade kooskõlastamisel ja väljastamisel. „Tööde ajalisel planeerimisel tuli ehitajatel lähtuda eesmärgist teha töid võimalikult madala liikluskoormusega ajavahemikel, mis linnas on tavapäraselt juuni keskpaigast septembri alguseni,“ vahendas Joosti. Liiklusummikud on nii mastaapse ehituse puhul paratamatus, mis nörritab nii autosõitjaid kui ka ehitajat, kes ei saa ehitusmaterjale objektile või sealt minema vedada.
46
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook