Foto d : Kermo Pastarus
Enim kaitsetaristu arendusi on Lääne-Eestis, sealhulgas Ämari värskelt taasavatud lennurada.
Liitlaste üksuste vastuvõtmise võimekus sõltub meie taristust.
üksuseid, samuti taasavati Ämaris lennurada. „Väga suur prioriteet on Raadi sõjaväelinnak, meie sõjaväelise õppe juhtkeskus, kus pakume õppuritele parimaid tingimusi. Avasime äsja neljakorruse - lise Kaitseväe Akadeemia hoone, milles on erineva otstarbega klassiruumid ja kus saab õpetada kasvõi sadat allohvitseri korraga.” Nurgakivi on saanud Raadi linnaku sõja- ja katastroofimeditsiini - keskus, kuhu lisaks kõigele muule tuleb Baltikumi suurim simulat - sioonihall. Seal on muuhulgas tugevaid helisid ja valgusefekte tekitavad seadmed, millega saab simuleerida reaalseid lahing - tingimusi. Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses hakkavad välja - õpet saama nii ajateenijatest parameedikud, Ü medit - Tartu likooli siinitudengid kui ka K aitseväe A kadeemia tulevased ohvitserid. Raadile on tulemas ka uus riigikaitsemaja, mille projekteerimiseks ja ehitamiseks on sõlmitud alliansshankeleping Merko Ehitus AS-iga. „Riigikaitsemaja on mõeldud K aitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevatele üksustele, peamiselt Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile ja RKIKile. Praegu asuvad Kaitseministeeriumi allasutused mööda Tartut laiali ja amortiseerunud pindadel. Uude riigikaitse - majja Raadil kavandatakse 100 töökohta, nõupidamisruumid ja 210 kasarmu tüüpi majutuskohta,” räägib Kollo. „Kuna oluline on ka kohaliku kaitsetööstuse arendamine, kuulutame õige pea välja Ämari minikaitsetööstuspargi valikpakkumise võitja, kes saab hakata Ämaris tootma lahing- või laskemoona.” 2024. aasta esimesel poolel on RKIK kaitsetaristu objektidesse investeerinud 110 miljonit eurot, mis moodustab kuus protsenti Eesti ehitusettevõtete ehitusmahust. Kollo sõnul on RKIK-ile tähtis toetada kohalikku ettevõtjat ning samuti panustab Kaitseminis - teeriumi valitsemisala regulaarselt teede hooldusesse ja taristu - arendustesse, millest saavad kasu ka kohalikud elanikud. Näiteks Tapa linna kaugküttesüsteemi ja veevärgi liitmine kaitseväe - linnakuga on tõstnud oluliselt kuluefektiivsust ning võimaldab linnaelanike toasooja hinda pikemas perspektiivis madalamana hoida, kui väiksema ja killustatuma küttesüsteemi võrgustiku puhul.
Ÿ Uute võimetega seotud taristu: peamiselt kasarmud ja relva - süsteemide väljaõppe ning hoiustamisega seotud hooned; Ÿ Strateegilise jätkusuutlikkusega seotud taristu: laod ja hoiuhallid; Ÿ Liitlaste vastuvõtuga seotud taristu: nii riigikaitsega seotud taristu kui ka avalik taristu ehk teed, sillad ja sadamad. „Viimased taristuga seotud arendused toimuvad meil koostöös sõjalise mobiilsuse projektiga EstMilMob, mille eesmärk on parandada Tapa linnaku suunalisi transpordiühendusi: ehitada Pal - diski Lõunasadamasse uus kai ja kaubakäitlusala, rekonstrueerida Kanama viadukt ning teha raudtee taastusremont Valga–Tartu lii - nil,” selgitab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) taristuosa - konna juhataja Kadi-Kai Kollo . Projekti ajaline kestus on 60 kuud, lõpptähtaeg seega 31. detsember 2026 ja eelarve 62,33 miljonit eurot. Projekti koordinaatoriks on RKIK ja lepingupoolteks Tallinna Sadam, Transpordiamet ning Eesti Raudtee. Lähiaastate tähtis investeering on ka projekt TAMILA, mille eesmärk on parandada liitlasvägede vastuvõtmist Tallinna lennujaamas, luues vastuvõtmise võimalused laia kerega lennukitele ning suuren - dada oluliselt lennujaama kütusehoiustamise võimekust. Projekti maksumus on 21,4 miljonit eurot, millest Euroopa Liit rahastab 10,7 miljonit eurot. Selle projekti valmistasid ette ja viivad ellu Kaitse - ministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, RKIK ja AS Tallinna Lennujaam. Lisaks sai Transpordiamet 2023. aastal Euroopa Ühendamise (ingl Connecting Europe Facility , CEF) voorust Via Baltica Päädeva–Konuvere teelõigu jaoks rahastuse kogumak - sumusega 82 miljonit eurot, millest Eesti panus on 41 miljonit. „Euroopa Ühendamise rahastu eesmärgiks ongi kohandada Euroo - pas transporditaristut, mis võimaldaks kahest kasutust,” täpsustab Kollo. Ta lisab, et piirkonniti on praegu enim kaitsetaristu arendusi Lääne- Eestis, Tartus ja Kagu-Eestis. Septembris avati Võru lähedal Reedo linnak, mis suurendab oluliselt võimekust võtta vastu NATO liitlaste
49
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook