estis reguleerib strateegiliste mürakaartide ja neil tuginevate E tegevuskavade koostamise korda atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitata - vad tehnilised nõuded ja koostamise kord“. Transpordiameti pea - direktori 8. augusti 2024 käskkirjaga nr 1.1-1/24/119 kinnitati „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõiku - des, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas 2025–2029“. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava vaadatakse üle ja uuendatakse iga viie aasta järel. Varasemad riigiteedelt lähtuva liiklusmüra vähendamise tegevuskavad on koostatud aastatel 2008, 2012 ja 2018. Aastateks 2019–2024 koostatud müra vähendamise tegevuskavaga oli kavandatud 26 müratõkkeseina rajamine, mis parandas hinnanguliselt 146 elaniku elukeskkonda. Müratõkkeseinad kavandati 105 müratundliku hoone (elu- ja ühis - kondlik hoone) juurde. Planeeritud müratõkkeseintest on 2024. aas - ta lõpuks rajatud 18 müratõkkeseina. Müratõkkeseina ei soovinud kuus üksikelamut ja kaks korterelamut. Seega sisuliselt on 2019– 2024 tegevuskava perioodi lõpuks kõik tegevuskavas planeeritud tegevused ellu viidud. 2024. aastal valminud, järjekorras neljas tegevuskava tugineb varasematel tegevuskavadel ja 2022. aastal koostatud maantee - lõikude strateegilisel mürakaardil. Maanteelõike, kus liiklussagedus on üle kolme miljoni sõiduki aastas ehk üle 8220 sõiduki ööpäevas, on riigiteede võrgus 2019. aasta liiklusloenduse andmete põhjal 401 kilomeetrit. Põhimaanteede ääres asuvaid müratundlikke hooneid, mille müra piirväärtus 2022. aasta strateegilise mürakaardi alusel oli ületatud, oli kokku 84. Neist 20 eluhoone müraolukord parandatakse 2025– 2029 perioodi tegevuskavaga. Leevendamisele kuuluvate müraolukordade nii suure vähenemise põhjuseid on mitu: 1) müraleevendusmeetmeid ei rajata hoonetele, mille valdaja või omanik on teadlik kõrgest müratasemest, kuid on avaldanud soovi loobuda müratõkkeseinast; 2) strateegilise mürakaardi tulemuste täpsemal analüüsimisel sel - gus, et hoone ei ole eluhoone; 3) täpsustamisel selgus, et hoone asub küll strateegilise mürakaardi arvutusalas, kuid ei asu liiklussagedusega üle kolme miljoni sõiduki aastas maantee ääres (ei ole strateegilise mürakaardi teelõik); 4) müraolukord on juba leevendatud või leevendamisel. Lisaks eelnevale arvestati tegevuskava koostamisel strateegilise mürakaardi koosseisu kuuluvatel maanteelõikudel kavandatavate teeprojektidega, nende lahenduste ja müra leevendavate meetme - tega ning nende eeldatavate realiseerumisaegadega.
tõkete ehitamise kujul. Järjekorra määramisel on kriteeriumiteks võetud siseriiklike müra normtasemete ületuse arvsuurus detsi - bellides, müratõkkeseinaga saavutatav efektiivsus ehk mürataseme alanemine, leevendusmeetmest mõjutatud hoonete ja neis elavate inimeste arv ning leevendusmeetme maksumus. Tegevuskava tegevusi rahastatakse riikliku teehoiukava 2024–2027 vahenditest. 2024. aasta lõpuks kinnitamisele mineva teehoiukava alusel on müratõkete ehitusse plaanitud suunata 2025. aastal 200 000 eurot, 2026. aastal 400 000 eurot, 202 7 . aastal 500 000 eurot ning 202 8 . aastal 600 000 eurot. Enne müratõkke ehitustöid toimuvad ettevalmistavad tegevused nagu projekteerimine ja vaja - dusel muude alusuuringute läbiviimine. Tegevuskavas on prioriteet - suse määramise juures selgitatud ka seda, et põhjendatud juhtudel võib prioriteetsuse järjekorras teha muudatusi, kui ilmnevad teosta - tavusega seotud aspektid (tegelik maksumus, asukoht jne). Nii ongi selgunud, et Pärnu–Lihula tee ääres Papsaare külas asuvate Maidle ja Mäe kinnistute müratõkked (tegevuskava prioriteetide järjekorras 4. ja 10. kohal) projekteeritakse ja ehitatakse 2025. aastal esimes - tena, et kasutada ära põhimaanteel nr 4 Sauga–Pärnu lõigus toimu - va tee-ehituse käigus lammutatava Sauga müratõkke akustilisi elemente. Riigiteede teehoiu rahastamise vähenemise tingimustes on hea meel tõdeda, et Transpordiametil on siiski ka lähiaastatel võimalus jätkata müratasemete vähendamise ja müra kahjuliku mõju ohjami - sega riigiteedega piirnevatel müratundlikel aladel. Müra vähendamise tegevuskava koostas Transpordiameti tellimu - sel Kajaja Acoustics OÜ ning selle koostamist finantseeris SA Kesk - konnainvesteeringute Keskus. Ülevaade 2022. aasta strateegilise mürakaardi teelõikudest ning strateegilise mürakaardi alusel normtasemeid ületavatest müraolukordadest. Punased punktid on 2025–2029 tegevuskavaga leevendatavad müraolukorrad ja rohelised punktid on teeprojektidega leevendatud või leevendatavad või ei kuulu täpsustatud analüüsi alusel leevendamisele.
Tegevuskavas on parandamist vajavad olukorrad seatud prioriteet - suse järjekorda, mille alusel toimub nende leevendamine müra -
51
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook