MAA
Foto: Transpordiamet
Euroopa Liit kaalub 60-tonniste autorongide lubamist maanteedel. ETSC seda ettepanekut ei toeta ning on mures, kuidas autorongid mõjutavad liiklusohutust.
Tallinnas esinedes andis Avenoso ülevaate liiklusohutusest Euroopa Liidu riikides.
Miks soovitate kaaluda veapunktisüsteemi rakendamist? 2012. aastal tehtud üleilmses metaanalüüsis nn veapunkti - süsteemide kohta jõuti järeldusele, et need võivad avaldada posi - tiivset mõju nii liiklusrikkumiste kui ka kokkupõrgete, vigastatute ja hukkunute arvu vähenemisele. Eesti koostab aastateks 2026–2035 uut liiklusohutusstratee - giat. Mille poolest erinevad Eesti ja teiste Euroopa riikide liiklus - ohutusega seotud väljakutsed? Mida saab Eesti õppida teistelt riikidelt ja vastupidi? Tõhus liiklusohutuspoliitika eeldab kõikjal mitme teguri kombinat - siooni. Nende hulka kuuluvad kõrgeima poliitilise tasandi kaasatus; valitsusülene hõlmav lähenemisviis (tervishoiu, teede, sõidukite, hariduse jne eest vastutavad ametkonnad peaksid koos töötama), sisulised eesmärgid, selged vastutusalad ja piisavad rahalised vahendid probleemidega tegelemiseks. Soome on teinud liiklussurmade vähendamisel suuri edu - samme, viimase kümne aasta jooksul on liiklussurmade arv vähenenud 29%, mis ületab tunduvalt EL-i keskmist (16%). Mis on Teie arvates Soome edu võti? Kas on konkreetseid strateegi - aid, mida Eesti võiks Soomelt üle võtta, et liiklusohutust veelgi suurendada? Soomele anti tänavu ETSC liiklusohutuse tulemuslikkuse indeksi auhind silmapaistvate edusammude eest liiklusohutuse vald - konnas. Mõned põhjused, miks Soome auhinna sai: edusammud liiklussurmade vähenemisel viimase kümne aasta jooksul, kiirus - piirangud linnapiirkondades, investeeringud kõnni- ja jalgratta - teedesse, 400 km ehitatud kiirteid, peaaegu 3000 km põhimaan - teedele on paigaldatud automaatsed kiiruskaamerad ja kõigi liiklussurmade põhjalik uurimine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegia kavandamisel. Kõiki neid meetmeid tasub lähemalt uurida, et näha, mis võiks ka Eestis tõhusalt toimida.
Kiirus on liiklusohutuses ülioluline tegur. Kui tähtsaks peate keskmise kiiruse mõõtmise süsteeme liiklusohutuse paranda - misel? Kuidas saaks Eesti kasutada selliseid süsteeme liiklus - õnnetuste ja surmajuhtumite vähendamiseks? Uuringud näitavad, et ohutus kaameratel on liiklusohutusele posi - tiivne mõju. Uuringute rahvusvahelise ülevaate põhjal vähenda b kiiruskaamerate kasutamine vigastustega lõppevate kokkupõrgete arvu umbes 20% võrra. Kiiruse ületamise vastu võitlemisel on tõhus vahend liikuvate politseikontrollide ja automaatsete liiklusjärelevalveseadmete kombinatsioon, mis hõlmab nii mobiilseid kui ka statsionaarseid kaameraid ning kaameraid, mis mõõdavad kiirust vahemaa jooksul. Sõidukiiruse kontrolli tõhustamine on kõige asjakohasem konkreet - setel teelõikudel, kus esineb palju raskeid kokkupõrkeid ja kus kiirusepiiranguid ei järgita.
Tõhusus suureneb veelgi, kui tuvastatud rikkumiste eest määratud trahvide menetlemine on kiire ehk suures osas automatiseeritud.
Eesti on viimase 30 aastaga teinud märkimisväärseid edu - samme liiklusohutuse parandamisel, kuid milliseid konkreet - seid samme soovitate, et vastata paremini nullvisioonile? Kas on konkreetseid valdkondi, mida saaks parandada, näiteks avariijärgne abi või sõidukite ohutusstandardid, mis võiksid mängida suuremat rolli meie liiklusohutuse eesmärkide saavutamisel? Vision Zero ja Safe Systemi lähenemisviisid kasutavad mitmesugu - seid meetmeid, mis hõlmavad juhtide käitumist, taristu projekteeri - mist, sõiduki ohutust ja avariijärgset abi . Konkreetseid meetmeid on liiga palju, et neid eraldi välja tuua. Vale kiirus suurendab kokku - põrke tõenäosust ja vigastuste raskust, seega võib öelda, et nii maapiirkondades kui ka linnades peaks põhirõhk olema kiiruse alandamisel.
54
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook