MAA
greideri (teehöövli) ja pinnaserulli masinmõõdistamine. Lisaks antakse põgus ülevaade mõõdistamist lihtsustavatest robotitest.
Töös esitatakse ka Transpordiameti tavapärase hanke doku - mentatsioon eesmärgiga saada ülevaade mõõdistamistingi - mustest. Analüüsi aluseks võeti Tarbja kogujatee ja Tarbja silla ehituse projekt. Autor uuris projektdokumentatsiooni, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Transpordiameti koostatud nõudeid ning võrdles nende baasil võimalikke mõõdistus - instrumente koos mõõdistusmeetodi kasutamise reaalse aja - kuluga. Lõputöö praktilises osas analüüsib autor Transpordiameti projekti „Kõrvalmaantee 15173 Oisu–Kärevere–Taikse km 4,920–7,706 ja 15212 Raukla–Äiamaa–Oisu km 0,046–2,760 tolmuvaba katte ehitus koos masinjuhtimise seadmetest info kogumise katsetami - sega“ (edaspidi pilootprojekt). Pilootprojekti tegi Tariston AS. Lisaks vaadeldakse kõiki katsetatud mõõdistamise viise ehk masin - mõõdistamine, RTK-GNSS rover ja droon. Tulemusi võrreldakse geodeedi poolt tahhümeetriga mõõdistatud andmetega. Masinmõõdistamine Pilootprojekti analüüsimisel on võrdluse aluseks riigitee ehitamise standardid ja määrused. Masinmõõdistamise puhul võrdles autor ehitusmudelit greideri ja rulliga. Rulliga tehti Oisu–Kärevere–Taikse lõigul killustikaluse mõõdistamine ja greideriga mõlema lõigu stabiliseeritud kiht. Killustikaluse puhul mõõtis autor kihi paksust ka käsitsi. Võrdluse aluseks on võetud killustikkihi nõutud projektne paksus 15 cm ja käsitsi kaevamise meetodil saadud keskmine ehk tegelik paksus 15 cm, et välja selgitada anomaaliad. Näiteks PK 73+00 on
Marleen Võsa
Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane
Foto: erakogu
Magistritööst saab lugeda tee-ehituse teostusmõõdistusmeetoditest ja nende kasutamise tulemustest. Lisaks on lõputöö baasil võimalik anda soovitusi eri mõõdistusviiside kasutuselevõtmiseks lähtuvalt praegu kehtivatest nõuetest. õputöö teema oli ajendatud autori huvist tee-ehituse L teostuse mõõdistusvõimaluste ja nende täpsuse vastu. Lõputöös antakse normdokumentide abil ülevaade Soome ja Norra mõõdistuspraktikast. Samuti uuris autor mõõdistus - meetodite kohta ilmunud teadustöid. Teadustööde valikul sai määravaks, kas töös oli testitud eri mõõtmisinstrumentide kõrgus - likku täpsust. Teadustööde olulisematest tähelepanekutest on tehtud ülevaade. Mõõdistusinstrumendid, mida lõputöös käsitle - takse, on tahhümeeter, terrestriline laserskanner, RTK-GNSS rover (mõõdistustehnoloogia, mida kasutatakse globaalse satelliit - navigatsioonisüsteemi (GPS, Glonass, Galileo, BeiDou) signaalide täpsuse suurendamiseks, kasutades fikseeritud tugijaama, mis saadab juhtmevabalt liikuvale vastuvõtjale parandusi), droon,
KILLUSTIKKIHI KESKMISTE PAKSUSTE ERINEVUSED OISU–KÄREVERE–TAIKSE LÕIGUL Masinmõõdistatud killustikkihi paksused [m]
0 0,05 0,1 0,15 0,2 0,25 0,3 0,35
Piketaaž
Allikas: autori arvutused
Keskmine paksus rulliga
Keskmine paksus höövliga
Tegelik paksus
66
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook