ülaliskuraator Rael Arteli loodud osanäitusel maantee - K muuseumis vahendatakse erinevaid nutikaid viise, mis aita - sid nõukogude inimesel jõuda punktist A punkti B. Kultuuri - pealinna aasta lõpus on põhjust rääkida nii näituse saamisloost kui ka tutvustada näituse sisu, sest maanteemuuseumi peamajas ja masinahallides jääb näitus avatuks 2025. aasta septembri lõpuni. Miks näidata „peedist pesumasinaid“? 2019. aastal Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise ajal arendatud näituseprojekti eesmärk oli keskenduda seni muuseu - mides vähe kogutud ja kajastatud argise leidlikkuse pärandile. Soovisime väljamõtlemise ja isetegemise traditsiooni vahendades pakkuda inspiratsiooni ka üleküllusest tingitud probleemide lahen - damisele tänapäeval. Kodudes ja garaažides lokkav leidlikkus on tänapäevani innovatsiooni alus. Leiutamine, putitamine ja nokitse - mine võimaldab igaühel leida jõukohaseid ja rahulduspakkuvaid lihtsaid lahendusi isegi üleilmselt keerukates ja hoomamatuna tunduvates olukordades. Liikuvuse valdkonna pärandit vahendava maanteemuuseumi jaoks tähendab näitus senisest avaramat keskendumist mitmekesistele liikuma saamise ja kohale jõudmise viisidele. Nii võiks näituselt leida mõtteainet, kuidas edendada nutikust ja pealehakkamist vabas ühiskonnas, kus leidlikkus ja ettevõtlikkus peaks tooma kasu nii ühiskonnale kui ka toimekale tegutsejale. Nõukanostalgia ja veidruste väljanäitus? Kolme muuseumiga koos näitust tehes leidsime üsna pea, et esialgu valitud ja kokku lepitud näituseprojekti nimest hoolimata ei ole sihiks esitada näituse kangelasi Black Rockiti kuulsast hitist tuntud päris hea fantaasiaga ullikestena, kel polnud juba poisipõlves problee - miks teha näiteks vannist padi. Meie eesmärk oli näidata „peedist pesumasina“ tegemise loomulikkust ja erakordsust , luues selleks põlvakondade vahelist mälestuste ja oskuste jagamist soosiva näitusekeskkonna . Seejuures proovisime vältida nõukanostalgiat. Saame tõdeda, et rohkete avastamis- ja äratundmisrõõmu kogenud külastajate seas ei ole me näitusel kohanud kedagi, kes tahaks sellist aega tagasi. Leidlikkus unistuste ja argipäeva vahel Maanteemuuseumi näituse kuraatori Rael Arteli juhtmõttest lähtu - des räägib muuseumi peamajas ja masinahallides eksponeeritu ühelt poolt viisidest, kuidas inimesed liikusid ja kuidas nii garaa - žides-kuurides kui ka riiklikes asutustes leiutati ning ehitati eluks hädavajalikke masinaid, teisalt aga ka ihast moodsa ja mõnusa elu järele. Näituse avaruumis saavadki kokku fotograaf Peeter Toominga isik - liku auto ideaali kujutav fotoseeria „Unistuste päev“ ja vitriinides eksponeeritud autoostuloaga seotud dokumendid. Tallinna–Pärnu teekonna igat kilomeetrit kajastav fotoseeria šokeeris 1977. aastal publikut monotoonse üksluisusega, kuid kujutas siiski nõukogude mehe unistuste päeva – sõltumatust maanteel. Plaanimajandusele
Näitusel näeb, kuidas nii garaažides-kuurides kui ka riiklikes asutustes leiutati ning ehitati eluks hädavajalikke masinaid, teisalt aga ka iha moodsa ja mõnusa elu järele.
Paavo Kroon , Eesti Maanteemuuseumi teadur-kuraator
Aprillis avanes Eesti Maanteemuuseumis näitus „Peedist pesumasin: leidlikkus teel“, mis on osaks kolme muuseumi ühiseses t näituseprojekti st „Peedist pesumasin“. Projekt keskendub leiutamisele, leidlikkusele, taaskasutamisele ja isetegemisele nõukogude ajal ning kuulub Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi.
69
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook