ÕHK
mõneski hiljutises lennuõnnetuse raportis on puuduva või puuduliku kommunikatsiooni kaudne roll erinevate organisatsioonide vahel õnnetust soodustava tegurina välja toodud. Seega peaks rohkem tähelepanu pöörama ohutussüsteemi toimimisele kui kogumile, mis koosneb paljudest väikestest alamsüsteemidest. See pole lihtne ülesanne, kuid riiklike lennuohutusprogrammide ja lennu - ohutusplaanide koostamise kohustuste täitmine nii globaalsel, regionaalsel kui ka rahvuslikul tasandil peaks looma head tingimused süsteemi haldamisele ühtse kogumina.” Tuues välja ohte, mis võiksid tulevikus suuremat tähelepanu pälvida, peame Läntsi hinnangul kindlasti arvestama geopoliitiliste muuda - tustega, näiteks sõjaliste konfliktipiirkondade, satelliitnavigatsiooni manipulatsioonide, kliimamuutuste ja tehisintellektiga. Samuti sellega, kuidas tullakse toime tööjõuga seotud küsimustega, ehk kas suudame kasvavat ja innovatsioonile pühendunud valdkonda ka ohutult käitada. Kui erinev on töötada Eestis ja Šveitsis? „Kuigi keskkond on Šveitsis teine, on elu ikkagi selline, milliseks selle ise kujundad. Meie elu keerleb pere ja töö ümber. Töötame abikaasa - ga mõlemad lennunduses ja oleme valdkonna eripäraga harjunud,” möönab Länts. Peres kasvab kolm last: 21-, 15- ja ligi 3-aastane. „Esialgu võttis ehk pisut aega, näiteks, et saada aru koolisüstee - mist – see on Šveitsis pisut teistmoodi. Ja erinevuse kahe riigi vahel toob kindlasti välja otsene demokraatia ehk rahva häälega arves - tatakse ja nad on vahetult poliitilistesse otsustesse kaasatud. Välismaale kolimine ja seal elamine vajab head koostööd pere - kondlikul tasandil, sellega oleme siiani hästi hakkama saanud. Ees - tis käime enamasti paar korda aastas ja see teeb alati head.” Tööalaselt on tema sõnul raske erinevusi välja tuua, kuna kindlasti on Eestis 13 aastaga palju muutunud. Ta ütleb tunnustavalt, et kvaliteetset tööjõudu Šveitsis hinnatakse ja niisama lihtsalt töötajatest lahti ei öelda. Ja eeldab, et Eestis võiks mõtteviis sama olla. Risto Länts sündis 1980. aastal Pärnus ning kasvas üles Viljandis. 1998. aastal lõpetas ta Nõo Reaalgümnaasiumi lennundusklassi, asudes seejärel õppima Tartu Lennukolledžisse, praeguse nimega Lennuakadeemiasse, kus omandas diplomi lennutegevuse korral - duse erialal. Magistrikraadi omandas Länts Londoni Linnaülikoolis ehk City University of London, erialaks lennuohutuse juhtimine ( MSc Air Safety Management ). Kuna ta on alati huvi tundnud ka looduse, selle tähtsuse ja hoidmise vastu, on mees lisaks lõpetanud Eesti Maaülikooli loodusturismi eriala. Lennundus on väga vastutusrikas, aga samas võimalusterohke valdkond Vaatamata sellele, et Länts on nii gümnaasiumis kui ka kõrgkoolis lennundust õppinud, tunnistab ta, et sattus alale juhuslikult. „Minu plaan oli korvpalliga tegeleda, aga vanemate suunamise tõttu läks teisiti. Tagantjärele mõeldes oli see hea otsus ja õige valik. Sügavam
huvi lennunduse vastu ja tahe sellesse valdkonda jääda kujunes välja hiljem – siis, kui mul tekkis võimalus potentsiaali rakendamiseks,” räägib ta. „Lennundus on vastutusrikas sektor, kus on piisavalt arenemisvõimalusi ja seetõttu on see noortele kindlasti põnev ning väljakutseterohke. Arvestades, et lennundusvaldkonnas töötamine nõuab distsipliini, on head võimalused hiljem ka mujal valdkonnas läbilöömiseks – kui seda peaks vaja minema.” Ta lisab, et esmajärjekorras võiks noori suunata lennunduse juurde see, et Eesti lennundus vajab häid spetsialiste, et tagada ohutu ja jätkusuutlik lennundus ning sellega seotud arengud, mida oleks motiveeritud ja kvaliteetse järelkasvuta raske teha. Kui reisimisest ja lendamisest üldisemalt rääkida, siis tunnistab Länts, et lendamine ei ole talle meelepärane. „Kui on võimalus, siis eelistan rongi või autoga reisimist. Samas oleme abikaasa ja lastega ette võtnud mitmeid lühemaid ja pikemaid lennureise, näiteks käisime New Yorgis. Reisil on enamasti tore koos käia, aga kuna päevad on väga tihedad ka lastel, olen õnnelik, kui saame aeg-ajalt lihtsalt kodus koos aega veeta, vestelda, süüa teha või mõnd filmi vaadata. Siiski on meie iga-aastane reisitraditsioon suvine Eestimaa külastamine ning retk Prantsusmaale Vahemere rannikule sügise hakul,” räägib ta. Selle aasta üks meeldejäävamaid reise oli aga rattamatk koos vanema pojaga Europa-Parki ehk Euroopa ühte suuremasse lõbustusparki. Sellele järgnes olümpiamängude külastus Lilles, Prantsusmaal, kus neil õnnestus näha ka USA korvpallikoondist.
Tulevikuplaanid haakuvad matkamise ja jätkusuutliku loodusturismi arendamisega
Lisaks meeldib Läntsile regulaarselt looduses viibida. Metsas käib ta kindlasti korra nädalas kas jalutamas või jooksmas. Võimalusel võtab ta endaga kaasa noorema poja, kellel on alati palju küsimusi. „Mägedesse tahaks rohkem jõuda, kui mul seni on õnnestunud. Loen palju loodusraamatuid ja vaatan dokumentaalsaateid. Tulevikus sooviksin ka õpitut aktiivsemalt rakendada, mul on tekkinud juba väikesed plaanid jätkusuutliku loodusturismi arendamiseks.” Ta nendib, et viimastel aastatel on tema hobide ritta kerkinud sport. Mees sõidab regulaarselt ja aasta ringi jalgrattaga, mis on tal enamasti ka puhkusel kaasas või laenutab ratta kohapealt. Eesti käies saab enamasti ka sõpradega mõned rattatiirud tehtud ning lisaks jõutakse enamasti koos perega ka kodumaa metsa või rappa. Kuigi sõpradega matkamine on praegu tahaplaanile jäänud, sooviks Länts tulevikus rohkem just matkamisega tegeleda. „Teiseks spordialaks, mis ilmselt ka hobiks kvalifitseerub, on korvpall. Olen ise mõned aastad laste korvpallitreenerina ametis olnud. Vanem poeg mängib U16 meeskonnas, mis teeb kaasa Šveitsi meistrivõistlustel ja püüan teda kogu hooaja oma kohal - olekuga toetada. Jälgin aktiivselt ka Eesti meistriliigas toimuvat,” räägib Länts. „Sport pakub head tasakaalu töö ja argielu vahel.”
80
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook