ÕHK
Veli Valentin Rajasaar , Teejuhi kaasautor
Eesti Lennuakadeemia tunnustas juba 17. korda tegijaid Eesti lennunduses, andes välja auhinna „Aasta tegu Eesti lennunduses“. Nii üldvõidu kui ka rahva lemmiku auhinna pälvisid Eesti Lennuakadeemia edukad tudengiprojektid Blue Sparrow näitel.
õitja valis välja lennundusekspertidest koosnev V žürii, rahva lemmiku valimiseks korraldati avalik hääletus, milles osales 376 inimest. Eesti Len nu- akadeemia tudengiprojekti Blue Sparrow ettevõtmistest saab lähemalt lugeda . Teejuhi 2024. aasta sügisnumbrist Blue Sparrow projektijuhi Miron Šoisi sõnul näitab lausa mõlema auhinna saamine veenvalt, et Eesti haridus ning inseneride pealekasv on kõrgel tasemel. Sama tõestab ka tugev sooritus Ühendkuningriigis toimunud rahvusvahe - lisel mehitamata õhusõidukite võistlusel, kus 38 võist - konna seas toodi koju kolmas koht. Kuid võistlemine on vaid üks osa Blue Sparrow tegevus - test – Šoisi sõnul on nende suurim missioon tekitada huvi lennunduse vastu ning aidata kaasa andekate inseneride järelkasvule. Kui veel mõned kuud tagasi oli meeskonnas 12 liiget, siis järgmise projekti kallal tegutseb juba 24 inse - neri. Kui eelmise projekti fookuses oli keskkonnasäästlikkus, siis nüüd keskendutakse rohkem erinevatele viisidele, kuidas õhusõidukit ehitada ning ära ei põlata ka unustuse - hõlma vajunud konstruktsioone. Uus droon tuleb uuen - duslik kahetiivaline biplaan, mis kasutab VTOL (ingl vertical take-off and landing ) -tehnoloogiat – see võimal - dab droonil tõusta paigalt vertikaalselt õhku, tagades suurema kompaktsuse ja mitmekülgsuse. Kuna võistluse üks eesmärk on konkurentide seas silma paista, on innovatiivsete lahenduste kasutamine parim viis seda saavutada.
lennuakadeemiast, kuid nagu ka TalTechi tudengivormelil ei ole erialalisi piiranguid – kui silm särab, küll siis raken - dus leitakse! Tööd jagub igal alal – drooniehitus ei ole ainult aerodünaamika, vaid ka mehaanika, elektroonika, lamineerimine jne. Kuigi praegu ollakse meeskonna suurusega rahul, ei saa Šoisi sõnul välistada, et tulevikus saadetakse rahvus - vahelistele võistlustele, nii nagu teistes riikides, mitu meeskonda. Šois loodab, et meeskonda kasvatades jõutakse lõpuks ka lähemale unistusele panna enda loodud droonid seeriatootmisse. Selleks peab kõik olema läbi mõeldud ja rahaliselt mõistlik, ehk tootmiskulud tuleb saada madala - maks ning kasutatavad lahendused peavad toimima mitte ainult võistlusel osalemiseks. Tuleviku ideaalplaanist rääkides loodab Šois, et praegus - te automaatsete ehk eelprogrammeeritud droonide asemel võiks jõuda täielikult autonoomsete droonideni, mis ei vaja mingit sekkumist ja suudavad näiteks paki iseseisvalt kohale toimetada. Käimasolev Ukraina– Venemaa sõda on näidanud, et vajadus pakke iseseisvalt kanda suutvate droonide järele on olemas. Autonoomsus ei ole paraku kiire arendusega lahendus – see on keeruline väljakutse, millega tegelevad ettevõtted kogu maailmas ning teemat ei ole võimalik otseselt kusagil õppida. Siiski, Šoisi sõnul on Eestis olemas vajalik tehnoloogia, materjalid ja oskusteave. Ta loodab, et värskelt saadud auhind ja sellega kaasnev tähelepanu aitavad ühise eesmärgi nimel tegutsema koondada kõige sobivamad inimesed.
Inseneride järelkasvust ja kasvavast meeskonnast rääki - des ütleb Šois, et siiani on meeskonda täiendust tulnud
86
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook