Euroopa, Ühendkuningriigi ja USA õhuruum on suurepäraselt turvatud ning Eesti lennu - juhid maailmatasemel. Tõenäosus, et Eesti õhuruumis lennukiõnnetus juhtuks, on väike, kuid töö käib järjest turvalisema lennunduse nimel.
võimalik inimfaktorist tulenevaid intsidente ennetada. Kui keegi on võtnud pähe rongile ette astuda, siis ta seda ka teeb.“
Viimane tõsisem raudteeintsident, mida OJK uuris, toimus 2022. aas - ta 11. märtsil Tartus, Ropka ülesõidukohas, kus põrkasid kokku veok ja reisirong. Õnneks inimelusid ei kaotatud, rongis sai raskemalt viga kaks ja kergemaid vigastusi kuus reisijat, autojuht viga ei saanud. 2023. aasta veebruaris avaldatud 43-leheküljelisest OJK aruandest selgus, et avarii puhul mängis olulist rolli tehniline rike. Nimelt ei põlenud õigeaegselt ülesõidu foorides punane tuli ning nähtavus raudteele oli halb. „Kahjuks aeg-ajalt autoga kokkupõrkeid raudteel juhtub ning need kvalifitseeruvad tihtipeale liiklusõnnetusteks. Loomulikult võtame ikkagi iga juhtumit tõsiselt ning hindame uuringu vajadust. Tänavu suvel sõitis ka üks auto rongile ette, tundus, et oli tõsine õnnetus, aga tegelikult oli tegu liiklusavariiga. Suur pilt on hea, meie raudteel pole midagi tõsist viga. Palju asju saab paremaks, kui parandame liiklus - kultuuri,“ võtab Ots raudteel toimunud intsidentide loogika kokku. Lennundussektoris puutub OJK üha rohkem kokku eralennunduse teemadega. „Mullu juunis kukkus Vaida–Urge tee üheksandal kilo - meetril alla gürokopter, mis süttis ja mille juht hukkus. Otseselt ei olnud meil kohustust seda õnnetust uurida, kuid lennuõnnetuste uurija otsustas algatada juurdluse, sest tulemus võiks erapilootidel aidata tulevikus oma tegevusi paremini planeerida.“ . OJK hinnangul valmis juhtumi aruanne juhtus õnnetus piloodi eksimuse tõttu, gürokopter oli tehniliselt korras. Uurijad andsid soovituse kõigile erapilootidele planeerida lendusid kõiki võimalikke ohte arvestades ja vältida õhus ebatarvi - likke manöövreid. „Gürokopteri kohta võib aga öelda, et inimlik faktor on selle masina puhul määrava tähtsusega, see on sõna otseses mõttes ohtlik lennuriist,“ peab Ots vajalikuks lisada. 2023. aasta septembris Merenduses toimus viimane ohtlikum juhtum 2023. aasta novemb - ris, kui Ruhnust Kihnu teel olnud parvlaev Amalie vajus kreeni ning paarkümmend reisijat ja meeskonnaliiget ohtu sattusid. Õnneks midagi tõsist ei juhtunud, laev ei saanud tõsiselt viga, vaid triivis vaikselt Läti ( Kuramaa ) rannikule. „Taas oli meil otsustamise koht, kas algatame juurdluse või mitte, aga otsustasime, et teeme seda, sest OJK eesmärk on välja selgi - tada, miks üks või teine õnnetus toimus, mis on tekkepõhjused ning mida saaks tulevikus tehniliselt paremini teha, et intsidente enneta - da,“ kirjeldab OJK juhataja, miks tihti jõuavad uurijate lauale tööd, mille puhul otsustatakse juurdlust alustada, kuigi seadus selleks otseselt ei kohusta. Eestis on asjad üsna head, igas sektoris juhtub aasta-kahe tagant üks õnnetus, aga ka üks on meie jaoks palju. Üldpilt on siiski väga turvaline ning uute tehnoloogiate ja meetmetega proovitakse neid valdkondi veel turvalisemaks ja prognoositavamaks muuta, inimfaktor aga jääb ka kõige rohkem läbi mõeldud variantide puhul nõrgimaks lüliks ketis. TEEJUHT / NR 1 2
Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) analüüsib lennu-, laeva- ja raudteetranspordiga juhtunud intsidentide ja õnnetuste põhjuseid, eesmärgiga pakkuda soovi - tusi nende ennetamiseks. Uued rohe - tehnoloogiad toovad transpordiohutuses kaasa uusi väljakutseid. OJK juhataja Märt Ots on nõus teemat pisut avama. hutusjuurdluse Keskus tegeleb lennunduse, raudtee ja O laevanduse juhtumitega. Üksus on loodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde Euroopa Liidu direktiivide ja määruste alusel, mis sätestavad, et igas liikmesriigis peab olema sõltumatu uurimisasutus, mis tegeleb eelpool loetletud transpordisektorite juhtumite analüüsi ja hilisemate parendusette - panekutega. Põhikohaga töötab OJK-s neli spetsialisti, vajadusel kaasatakse lisajõude suuremate uurimiste läbiviimiseks: „Üksuses on lisaks juhatajale raudtee-, laevanduse- ja lennuõnnetuste uurijad. Seoses parvlaeva Estonia suurõnnetuse uurimise taasavamisega on praegu juures üks täiskohaga ja üks poole kohaga spetsialist,“ räägib OJK juhataja Märt Ots . „See töö lõpeb 2025. aasta jooksul ning 2026. aastal oleme taas neljakesi,“ lisab ta. Keskuse tegevuse eesmärk on õnnetuste põhjuste põhjalik analüüs, et parandada süsteeme ja ennetusmeetmeid. Juhtumite uurimisel analüüsitakse tehnilisi, inimfaktorist tulenevaid ja süsteemseid põhjuseid. „Pärast uurimiste lõpetamist avaldatakse juhtumite aruanded, mis sisaldavad analüüsi tulemusi ja ettepanekuid muuda - tusteks,“ selgitab Märt Ots. OJK käsitletud juhtumid hõlmavad kogu suurt transpordisektorit: laevaõnnetusi ning lennu- ja raudteetranspordi intsidente. Aruanne - te põhjal pakutud soovitused võivad viia uute ohutusstandardite kehtestamiseni, et tagada inimestele turvalisem keskkond. Suuri õnnetusi on (õnneks) vähe „On õnn, et viimastel aastatel pole olnud väga raskeid õnnetusi. Registreeritud võimalikke juhtumeid on muidugi rohkem, näiteks kõik raudteel toimuvad autoga ette sõitmised, inimesele otsasõidud jms jõuavad meie lauale, kuid OJK algatab uurimise süsteemsetest tehnilistest puudujääkidest tulenevate õnnetuste korral, liiklus - kultuurituse vastu meil rohtu kahjuks ei ole,“ sedastab Ots mureli - kult. „Raudteeõnnetuste puhul pole ilmselt kunagi päris lõplikult
93
Powered by FlippingBook