See on olnud aastakümnete pikkune töö. Kui lugeda ajakirjandusest, kus lennuõnnetused toimuvad, siis Euroopa Liidus, Ühendkuning - riigis, USA-s on neid harva. Kvaliteedikontroll on kõva. Terrorismi - ohte ennetatakse, lennunduses on risk viidud nulli, erinevalt tava - transpordist, kus keegi ei suudagi kõike kontrollida.“ Rohepööre toob uusi väljakutseid Märt Ots tõdeb, et rohepööre vajab suuri investeeringuid ning selle mõjude hindamiseks on vaja aega. Uutele tehnoloogiatele üleminek toob kaasa uusi riske ning nende tundmaõppimiseks ei piisa paarist päevast. „Näiteks raudteetranspordi elektrifitseerimise teema, kus tahame, et rohkem reisijaid läheks rongile – seal on roheenergiale üleminek lihtne. Kuid koormus suureneb, kiirused kasvavad ja mõju trans - pordiliigi ohutusele on seda suurem,“ seletab Ots. Samas on raud - teetransport valdkond, kus rohepööre annaks head tulemust ning seda ka doteeritakse. Lennunduses on kuum teema droonidega seonduv. Nende liikumist tuleb reguleerida, ennetada võimalikke riske kasutusvaldkondades. Suur osa droone kasutavad juba elektrit, niisiis pole küsimust, kas neid saab laadida „roheliselt“ – saab juba praegu. Küsimus on, kui - das nende massilist lisandumist reguleerida ja kaasnevaid ohtusid vältida. Laevanduses on valitud vedelkütuste maagaasiga asendamise tee, see pole küll täiesti süsinikuneutraalne, kuid vähendab saastet oluliselt. „Gaasilistele kütustele üleminek on küllalt turvaline, teine on olukord, kui võetakse kasutusele akud ning suurte transpordi - vahendite puhul on praeguste akude puhul kindlasti riske,“ selgitab OJK juhataja. Palju on juttu olnud vesiniku kasutuselevõtust transpordis ning väidetavalt takerdub kiire areng just turvalisuse taha. Märt Ots asju nii mustvalgena ei näe, tema hinnangul võiks vesinikkütustele üle - minek muuta paradigmat. „Riske arvesse võttes ei tohiks vesinikku karta, gaasikütustega oleme ju harjunud ning õnnetusi autodega pole olnud. Vesinik plahvatab intensiivsemalt, aga ranged ohutus - reeglid on olemas ja kui neid järgida, on kasutamine turvaline.“ Rohepöörde ühe osana nähakse digi t eer i mist, see omakorda tõstab küsimuse küberturvalisusest. OJK juhataja sõnul on ja jääb mis - tahes tehnoloogia puhul oluliseks inimese roll: „Võime digi teerida ja võtta kasutusele uued tehnoloogiad, aga kogu transpordisüsteemi tugevuse määrab ära inimene, kes seda juhib. Raudteetranspordis jääb rongijuhile ülitähtis roll, ta peab vaatama liiklusmärke, järgima reegleid, võtma vastu otsuseid. Robot seda teha ei suuda. Sama on merenduses, suuri reisilaevu juhivad ikkagi inimesed. Küberrünnaku puhul on inimene see, kes oma mõistuse ja teadmistega olukorra lahendab.”
HEA TEADA
Ohutusjuurdluse Keskuse aruanded on avalikult kätte - saadavad . Sealt leiab nii lõppenud ametlikul veebilehel uurimiste kokkuvõtted kui ka pooleliolevate uurimiste vahearuanded. Aruannetes on kirjas juhtumite kirjeldus, uurimise käik, tehniline ja inimfaktorite analüüs ning soovitused, mis aitavad vältida sarnaseid õnnetusi tulevikus. Avalikus - tamine on oluline ohutuse suurendamiseks, sest see annab nii ettevõtetele, ametiasutustele kui ka üldsusele ülevaate ohutusriskidest ja vajalikest parendustest.
Igaühe turvalisus võiks olla tavaline nagu hambapesu
„Kes tegeleb väikelaevanduse või eralennundusega, peabki arves - tama lisanduvate riskidega,“ räägib Märt Ots. Kui varem võis olla kindel GPS-signaalile, siis nagu suures laevanduses ja lennunduses on kõik dubleeritud, peaks samamoodi traditsioonilisi kohamäära - mise oskusi valdama kõik, kes juhises või roolis. Tallinna lennujaama tööd GPS häiringud ei sega, aga Tartus pidi sellega eraldi tegelema. Laevakaptenil peab olema oskus lugeda meremärke ja kasutada kaarti. „Siin saabki olla ainult üks ohutusalane soovitus: arvestage, et ühel hetkel ei pruugi teil enam abisüsteeme olla. Lennukit, väikelaeva ega ühtegi masinat ei saa juhtida robot. Inimene vastutab. Ta peab olema konditsioonis ja hindama riske ning asjatundlikult käituma“, on OJK juhataja resoluutne. Igaühe turvalisus ehk vastutus enda tegude eest võiks olla sama tavaline kui hommikune hambapesu. Eestis paistab üldine kultuuri - tus silma just raudteel, kus aitaks intsidente vähendada, kui olla tähelepanelik liikleja ja vastutustundlik reisija. „Inimfaktor on raud - teel suur risk, seal saab palju ära teha,“ ütleb Ots. Ka väikelaevnikel ja hobilenduritel lasub vastutus oma oskuste adekvaatsel hindamisel ja tehnika korrasoleku kontrollimisel. „Deltaplaanid ja gürokopterid on kõrgema riski harrastus. Nagu merel, nii ka õhus on suur tähtsus ilmal. Alati tasub enne minekut hinnata, kas üldse minna ja kui, siis kas on olemas oskused kriisiga toime tulla,“ soovitab OJK juhataja asjale tervemõistuslikult lähe - neda. Terrorismiohu vähendamisele saab iga inimene kaasa aidata. Laeval, rongis, lennukis, bussis vms midagi kummalist märgates tuleb sellest teada anda. Üldiselt on meie transporditurvalisus aga heades kätes, kuigi alati saab paremini.
95
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook