Airiin Ojala
Eesti Lennuakadeemia vilistlane
Foto: Elis Kripson
Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Eesti Lennuakadeemia lennunduskorralduse õppekava tudengite arusaam kandideerimisprotsessidest ja selle vastavus lennundusettevõtjate tegelikele värbamisprotsessidele. andideerimine ja värbamine on protsessid, K millega iga tööealine inimene kokku puutub. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et lennun -
hüved ning ootused kandidaadi sotsiaalsetele oskustele, haridusele, kogemustele ja isiksuse tüübile. Noored tahavad töökuulutuselt leida, et töö on erialaselt huvitav, palgavahemikku ning infot paindliku tööaja kohta. Kõige suurem erinevus tööandjate pakutava ja tudengite ootuste vahel oli palgavahemiku info esitamisel töö - kuulutuses. Noored on väga huvitatud palgavahemiku nägemisest kuulutusel ja võib tekkida ka olukord, kus selle puudumisel jääb kandideerimata. Tööandjad aga põhjendasid, et palganumber on nii individuaalne, et seda ei saagi alati kuulutusele panna. Tööandjate puhul oli suurim erinevus suhtumises motivatsioonikirja. Värbajate arvamused motivat - sioon i kirjade vajalikkuse kohta olid väga erinevad. Oli värbajaid, kes soovivad kandideerimisel motivatsiooni - kirja kindlasti näha, aga oli ka värbajaid, kes üldse ei soovi neid näha. Ühegi ettevõtte värbajad ei ole aga motivat - sioonikirja esitamist kandideerimisel kohustuslikuks
duse tööjõuvajadus kasvab järgneva kümne aasta jooksul 3% aastas. 2024. aasta aprillis avaldatud Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA) koostatud transpordivaldkonna tööjõu- ja oskus - te tulevikuvaates keskenduti ühe osana ka õhutrans - pordile. Selleks, et uurida tulevaste töötajate ootuste vastavust potentsiaalsete tööandjate tegelikele värba- mis protsessidele, küsitlesin lennunduskorralduse eriala tudengeid ja lennundusettevõtjate personaliosakonda - de esindajaid. Lennunduskorralduse eriala tudengite populaarseim tööotsingu koht on ettevõtte koduleht või värbamis - portaal, tööotsinguportaalid (CV Keskus, CV-Online) ja Eesti Lennuakadeemia kaudu kontaktide küsimine või pakkumiste saamine. Tudengite vastustest tuli välja, et sotsiaalmeediast tööpakkumiste otsimine ei ole popu - laarne. Sellest hoolimata on vähemalt pooltel tudengi - test aktiivne LinkedIni profiil. Lennundusettevõtjad kasutavad värbamisel sotsiaal - meediat (suunatud reklaamid, Facebook ja LinkedIn) laialdaselt – kõigi kuue ettevõtte intervjueeritud perso - naliosakonna töötajad tõid selle ühe kanalina välja. Noorte seas sotsiaalmeedia praegu oluliseks töö - otsingukanaliks ei ole, kuid erinevate uuringute põhjal saab kinnitada, et interneti ja sotsiaalmeedia kasuta - mine värbamisel on tugevas tõusutrendis. Töökuulutusel toovad värbajad olulise infona välja positsiooni kirjelduse, tööülesanded, sisseelamis - programmi, tööaja, meeskonna kirjelduse, pakutavad
Kõige suurem erinevus tööandjate pakutava ja tudengite ootuste vahel oli palgavahemiku info esitamisel töökuulutuses.
99
TEEJUHT / NR 1 2
Powered by FlippingBook