VESI
Urmas Dresen on pälvinud erinevaid tunnustusi Ÿ Urmas Dresen on olnud Postimehe aasta inimene 2012, ta pälvis tunnustuse Lennusadama valmimise juhtimise eest. „Tunnustame visionääri, kes julges unistada väga suurelt, et ta ehitas oma idee nullist üles, omamata seljataga mingeidki riiklikke plaane või otsuseid, mis sellist objekti rajama kohustaks või seda isegi soosiks,“ kommenteeris toona Postimehe vastutav peatoimetaja Anvar Samost, kiites Dreseni julgust võtta ette selliste mõõtmetega projekt. Ÿ 2013. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi panuse eest ajaloolasena ja Eesti Meremuuseumi arendajana.
2012. aastal avati Eesti Meremuuseumi ekspositsioon vesilennukite angaaris. Selle asukohaga tõusis meremuuseum tähelepanu keskpunkti nii Eestis kui ka välismaal.
mereteemadele juurde õppinud. „Keskkooliaegne matemaatika- õpetaja oleks vast isegi üllatunud. Hirm matemaatika ees on üle läinud,“ naerab ta. Üks suur soov on Dresenil veel – nimelt jätkata Naissaare põhjaosa arendusega: „See projekt kannab nime „Nargen Nord“. Plaan on taastada Naissaarel kitsarööpmeline raudtee ja 10A patarei saare põhjaosas, mis omal ajal õhkimata jäi. Eelkõige aga astuda samme, et Naissaar saaks püsiva elektriühenduse. Kui saaksime seal uued rongid sõitma, siis looksime väga atraktiivse külastuskoha.“ Meremuuseumi kavandatava projekti raames on plaan rekonst- rueerida lisaks raudteele ka ajaloolise väärtusega ohvitseride kasii- no, kaks rannakaitsepatareid, depoohoone ning miiniladude ala. Kokku tooks Nargen Nordi rajamine Naissaarele vähemalt kuue miljoni euro suuruse investeeringu. Olulised külastajanumbrid Muuseumi kasvule aitavad kaasa korralikud külastajanumbrid, muidu oleks keeruline majandada ning Lennusadama merepoolse kupli all suuri näituseid korraldada – olgu mainitud, et suurema näituse ettevalmistustsükkel vältab kaks kuni kolm aastat. „Panus- tame korduvkülastustele. Oleme tänavu liikunud külastusnumbri- tega nagu ameerika mägedel sõites üles-alla, ootamatult parimad kuud on olnud veebruar, mai ja august. Aasta lõpus loodame saada Lennusadama ja Paksu Margareeta numbreid kombineerides eesmärgi täis – 260 000 piletiga külastajat. Olukorda mõjutab üldine majandusolukord, inimeste ostujõud. Ka turistide arv ei ole kriisi- eelse ajaga võrreldes täielikult taastunud,“ räägib Dresen. Muuseum nuputab, kuidas Paksu Margareeta atraktiivsust suuren- dada ning sadamaala väliekspositsiooni uuendada: praegu on kail eksponeeritavate laevade suhtes piir ees. Põhimõtteliselt on ka väikelaevade kaid sada protsenti koormatud ja peab arvestama järjekorraga, et siia oma alust tuua. Toimetatakse ju ka klassikalise külalissadamana ning kogu piirkond muutub üha atraktiivsemaks. Tuge on muuseumi haridusprogrammidest, mis keskenduvad just rohelise mõtteviisi tutvustamisele ning annavad suuniseid, kuidas mere ääres elades säästlikult tarbida ning elada – koostööd on tehtud nii Poola saatkonna kui ka Soome instituudiga. Paksule Margareetale on omistatud rahvusvaheline keskkonnamärgis Green Key ja Lennusadama jahisadam kannab juba aastaid uhkusega sinilippu. Urmas Dresen võtab jutu kokku tõdemusega, et areng ei sõltu alati ainult rahast: „Suuremad muuseumid on korduvalt näidanud, et loovuse, sihikindluse ja kogukonna kaasamisega on võimalik saavutada väga palju.“
Ÿ 2023. aastal pälvis ta Tallinna teenetemärgi.
novembri alguses toimuvat suurte mereretkede näitusega seotud ajalookonverentsi ning mõtted on otsapidi ka järgmistes aastates, sest plaanid on vaja selgeks saada ning eelarve paika panna.“ Kui kuldkala täidaks Dreseni ühe soovi, mille toel meremuuseumit edasi viia, siis mis see oleks? „Ühest kuldkalast jääb väheks, võiks ikka rohkem olla: kui lähen staabihoonest välja ja vaatan sadama poole, siis näen, et pooled sadamakaid ootavad renoveerimist – praegused avariiremondid on kui sõelaga vee kandmine, sest kui kai on alt tühi, valgub täide paratamatult mäeks teisele poole kaid. Staabihoonest vasakul on vana kasarmuhoone varemed, mis oota- vad kasutusse võtmist. Mõnel juhul on üks suund rohkem esil, siis aga teine: otsuseid teeme investeerimisvõimekust arvestades ja kui enda rahastusest ei piisa, tuleb leida lisa.“ Muuseumijuhi töö lahutamatu osa on tubli ports finantstarkust: just juhtimiseks vajalikku ärilist teadmist on Urmas Dresen ajaloo- ja mere- teemadele juurde õppinud.
Muuseumijuhi töö lahutamatu osa on tubli ports finantstarkust: just juhtimiseks vajalikku ärilist teadmist on Urmas Dresen ajaloo- ja
10
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook