väga oluline, kuna see on seotud ka erinevate kindlustustega. Näiteks kõigepealt annab kindlustusandja laevaomanikule kindlustuspoliisi, mida hiljem omakorda kinnitab lipuriik oma tunnistusega. Kui laeval on võltsitud tunnistus, siis ei tähenda see automaatselt, et tal puudub kindlustus. Küll aga on olnud näiteks selliseid juhtumeid lipuriikide originaaltunnistustega, kus riik on küll kinnitanud kindlustuse kehtivust, kuid hiljem on selgunud, et kindlustusandjal polnudki tegelikult õigust sellist teenust osutada. Selline oli Norra ettevõtte RO Marine AS kaasus. See kõik on tekitanud küsimusi, kas ja kui põhjalikult lipuriigid kontrollivad kindlustusandjate legitiimsust ja maksevõimet. Avalike allikate kohaselt Venemaalt juhitud RO Marine AS võlt- sis dokumente ja pakkus kindlustust sanktsioneeritud tankeri- tele.
Viimastel aastatel on Eesti vetes järjest enam vähetuntud lipuriikide laevu, kellega on ka koostöö kohati keeruline. Transpordiameti spetsialistid näevad üha sagedamini, et teatud laevad esitavad võltsimiskahtlusega või koguni võltsitud dokumente.
Ajutised liputunnistused ja ajutised kustutamised registrist
Rahvusvaheliselt kolleegidega suheldes on tekkinud arusaam, et tõenäoliselt kuritarvitavad teatud laevad ajutisi liputunnis- tusi – enne, kui lipuriik jõuab laeva põhjalikult kontrollida ja väljastada püsiva tunnistuse, vahetatakse registrit ja võetakse teisest riigist uus ajutine liputunnistus või sõidetakse lihtsalt aegunud ajutiste tunnistustega edasi vältides lipuriigi kontrolle. Valdkond on meile veidi tundmatu, sest Eesti ajutisi liputunnis- tusi ei väljasta. Omajagu segadust tekitavad laevade ajutised kustutamised registrist – pole aru saada, millised õigused ja kohustused lae- vale sellisel juhul laienevad. Samuti jääb arusaamatuks, mis tingimustel neid laevu registrisse ennistatakse. Jääb mulje, et sellistes kaasustes on tegu laevaomaniku täitmata kohustus- tega laevaregistri ees, mille täitmisel lubatakse alus registrisse tagasi. Info ajutiste kustutamiste, ennistamiste ja püsivate kustutamiste kohta ei liigu üldse või liigub väga aeglaselt, mis raskendab tööd liputa laevade tuvastamisel. On juhtunud ka seda, et laev on korraga mitmes registris, mis juriidiliselt võib tähendada, et laeval tegelikult puudub lipuriik. Manipulatsioonid ei piirdu ainult lipuriigi temaatikaga Mis puudutab manipulatsioone üldisemalt, siis automaatse identifitseerimissüsteemi signaaliga (ingl Automatic Identifica- tion System , AIS) manipuleerimine on samuti väga sagedane nähtus – laev tuleb Eesti mitteametlikule ankrualale ja manipu- leerib AIS-signaaliga selliselt, et jääb mulje, justkui viibiks ta mitu päeva ankrualal. Samal ajal aga käiakse tegelikult Vene- maa sadamates. Sellised rikkumised on pingelises geopoliitilises olukorras üha sagenenud, mis nõuavad ka Transpordiametilt täpset ja detail- set tegutsemist. Võrreldes mõne aasta taguse ajaga on selliste manipuleerimiste arv mitmekordistunud.
Lipuriigi olemasolu on laevanduses väga oluline, kuna see on seotud ka erinevate kindlustustega.
ranspordiamet teeb aastas sadu laevakontrolle, mille T käigus vaadatakse läbi suur hulk dokumente. Kui enamasti on dokumendid korras ning laevadel lubatakse teekonda jätkata, siis alati see nõnda pole. Eelkõige on probleemiks lipuriikide tunnistused, mis peaksid kinni- tama kas lipu või teatud kindlustuste olemasolu. Enamasti saab dokumentide ehtsust kiiresti kontrollida elektrooniliste lahenduste abil, ent mitte alati. Kui elektrooniliselt ei õnnestu ehtsust tõestada, siis tuleb ühendust võtta lipuriigi endaga, kuid mõnikord lihtsalt ei vastata meie pärin- gutele või on koguni keeruline tuvastada töötavat ja usaldusväärset suhtluskanalit. Olukorra teevad keerulisemaks ka erinevad võlts- registrid, mida on rahvusvaheliselt avastatud kümneid. Võltsregist- rite abil väljastatakse erinevate riikide nimel ebaseaduslikult mitme- suguseid tunnistusi. Samuti on kelmid rüüstanud ka muidu usaldus- väärseks peetud andmebaasi, kuhu sisestati valeandmeid laeva- registri kohta, mida pole olemas. Probleemiga tegeletakse tõsiselt Rahvusvahelises Mereorganisat- sioonis (ingl International Maritime Organizatio n, IMO), kuid praegu pole veel teada, millal saabuvad esimesed tulemused, mida reaal- selt kasutusele õnnestub võtta. Lipuriigi olemasolu on laevanduses
13
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook