VESI
MEREKEEL Mereväe sõjaväeliste auastmete tõlkimisest inglise keelde Liivo Laanetu , kaptenleitnant reservis ja merekeele nõukoja liige
Mereväe auastmete tõlkimine inglise keelde ja vastupidi on keerulisem, kui see kõrvalseisjale esialgu tunduda võib. Artiklis tutvustatakse, kuidas see on sätestatud tänapäeval Kaitseväes ning millistele asjaoludele peab tõlkija tähelepanu pöörama. uaste on sõjaväelasele antav haridusest, väljaõppest, koge- A musest ja ametikohast sõltuv sõjaväeline nimetus. Kuigi sõjaväelised auastmed olid kasutusel juba antiikajal, siis tänapäevaste auastmesüsteemide juured ulatuvad varauusaeg- sesse (16.–18. saj) Euroopasse. maldas lahingus vägesid tõhusamalt juhtida, sealhulgas allutada käskude elluviimiseks vajalikule distsipliinile. Auastmesüsteem kujutab endast kokkulepitud alluvussuhete korraldust relvajõudu- des, kus iga auaste tähistab selle kandja asukohta hierarhias koos potentsiaalse käsuõigusega.
Eesti auastmesüsteemi kohaselt jagunevad sõjaväeliste auastmete nimetused väeliikide põhjal kaheks grupiks: maa- ja õhuväe auast- med ning mereväe auastmed. Lisaks jaotuvad sõjaväelised auast- med põhiliikideks, mis on ülenevas järjestuses sõdur, allohvitser ja ohvitser. Allohvitseri põhiliik jaguneb omakorda ülenevas järjestuses nooremallohvitseri ja vanemallohvitseri alaliigiks ning ohvitseri põhiliik nooremohvitseri, vanemohvitseri ja kõrgema ohvitseri ala- liigiks.
Tugevneva keskvõimuga riikides hakati rajama alalisi armeesid ja sõjalaevastikke ning varasematest suuremate väekoondiste ja see- tõttu üha keerulisemate organisatsiooniliste suhete ning professio- naalsete sõjaväelaste tekkimine tõi kaasa vajaduse standardisee- ritud nimetustega sõjaväeliste auastmete järele.
Sõjaväeliste auastmete kasutuselevõtu põhjuseks võib pidada vaja- dust üheselt mõistetava ja organiseeritud süsteemi järele, mis või-
14
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook