Merendushariduse omandanud inimesel on ametisse asudes valida laias laastus kolme võimaluse vahel – jääda laevandusvaldkonda, aga töötada n-ö maarotina, püüda leida tööd vähestel Eesti lipu all sõitvatel laevadel või siirduda kõige rohkem katsumusi pakkuvale tööle ja hakata seilama maailmameredel mõne välisriigi lipu alla kuuluval alusel. aliku määrab paljuski inimese loomus ning ka tervislikud V iseärasused, sest laeva ja meeskonnakaaslastega kuude- pikkune merel loksumine lihtsalt pole igaühe jaoks, mistõttu on rohkesti ka neid, kellele esimene tööots jääb ka viimaseks. Lisaks psühholoogilisele painele nõuab töö lähedastest eemal- olekut, mis võib kesta oma pool aastat. Teinekord jätavad ka elu- ja olmetingimused laeval ning ettevõtte pakutavad sotsiaalsed taga- tised soovida ja nii juhtub, et kaubalaeval teenitav mõnevõrra suu- rem palk ei kaalu enam üles seda, millest töö tõttu tuleb loobuda. Ehk kõige sagedasem maailmameredel seilanud meremeeste tööst loobumise põhjus on pere, sest tahaks ju näha, kuidas lapsed kasva- vad, selle asemel, et näha neid vaid kord või paar aasta jooksul. Pikad merelolekud pole kõigi jaoks Eesti Laevajuhtide Liidu asutajaliige Janno Laende töötab praegu Tallinki laeval Megastar vanemtüürimehena ja meenutab, et kui ta noores põlves Eesti Mereakadeemiasse läks, unistas ta seilamisest ookeane kündvatel kaubalaevadel ja selle tööga kaasnevatest seik- lustest, millest meremehest kasuisa oli talle kümneid põnevaid lugusid pajatanud. Aga siis kohtas ta kursusekaaslast, kes oli äsja saabunud seitse kuud kestnud meresõidult. Kursusekaaslase väike laps, kes isa lahkudes veel rääkidagi ei osanud, ei tundnud lennu- jaamas isa ära, küsides: „Kes see onu on?” Sellest saabus meele- muutus. „Otsustasin, et kui mul lapsed tulevad, siis sellist elu ma endale küll ei taha. Mina eelistan pigem stabiilset, rahulikus tempos kulgevat elu,” ütleb Laende.
Siiski töötas ka tema esimesed aastad pärast kooli lõpetamist 2002. aastal välisriigi lipu all sõitvatel laevadel. See entusiasm läks siiski peagi üle: Janno Laende sai aru, et kuudepikkused merereisid pole tema jaoks ning seega asus ta tööle juba Eesti lipu all olevale Tallinki reisilaevale. Määravaks sai ka asjaolu, et Eesti laevadel on töö- ja elutingimused üksjagu etemad, kui võõraste lippude all sõitvatel kaugsõidulaevadel. Lisaks muidugi kaasnevad piiri taga töötamisega ka mitmed riskid, alates sellest, et esialgu pakutu- lubatu ei vasta tõele, kuni selleni, et loodetud töökohta polegi olemas ja tühja jookseb ka enda juba kulutatud raha. Samas paljud Eesti tegevmeremeestest, keda hinnanguliselt on 10 000 või isegi rohkem, on ametis üle maailma väga erinevate riikide lipu all sõitvatel laevadel. Seega tõdemus, et igas sadamas leidub mõni Eesti meremees, vastab üldjoontes tõele. Aja jooksul on rahvusvaheline seadusandlus merel töötamist siiski reguleerinud ja kõigi laevade jaoks kehtivad 2006. aastal vastu võetud meretöö konventsiooni (ingl Maritime Labour Convention , MLC) kohaselt laevapere liikmete miinimumtasemel töö-, elu- ja olmetingimuste konkreetsed nõuded. Samamoodi sätestab rahvusvaheline seadus- andlik regulatsioon meremeeste kaitse, kindlustuse ja vajalikud elutingimused juhtudel, kui näiteks laev kusagil arestitakse või on mingil muul põhjusel sunnitud mõnes sadamas pikalt seisma. Hea töötasu pole alati esmane motivaator Rahvusvahelisel turul värvatakse meremehi enamasti selleks spet- sialiseerunud agentuuride kaudu, suurematel laevaomanikel on sageli ka oma esindused. Nagu teistegi ametite puhul, on ka selles valdkonnas algajal üsna keeruline jalga ukse vahele saada, ent kui oled juba mõnel laeval töötanud, ennast meremehena n-ö tõesta- nud, siis võib teatud ametikohtade spetsialistide osas laevafirmade vahel isegi konkureerimiseks minna. Janno Laende teada on kõige nõutumad eri valdkondade mehaanikud. Kusjuures selline konku- rents võimaldab meremeestel endale paremaid palga- ja töötingi- musi nõuda ning survestab ka laevandusettevõtteid neid tingimusi järjest paremaks muutma. Siinkohal kinnitab Laende, et Eestis merendusvallas hariduse saa- nud inimesed on kõikjal maailmas nõutud ja hinnatud spetsialistid, mistõttu töö leidmisega ka rahvusvahelises plaanis ei teki neil üldiselt mingeid probleeme. Mis meremeeste töötasusse puutub, siis on see Laende sõnul tõe- poolest kaugsõidulaevadel mõnevõrra muust tasemest kõrgem ja seetõttu ka paljudele meremeestele oluline motivaator, et üldse seda ametit pidada. „Teenistuse üle ei saa üldiselt ka tänapäeval kur- ta, ent nii mõnegi ameti puhul on palk siiski ajale jalgu jäänud,” nendib ta. „Kui paarkümmend aastat tagasi sai kuuekuulise vahetuse eest saadud palgaga osta Tallinnas ühe-kahetoalise korteri, siis praegu enam mitte. Lihtsalt muud hinnad on kiires tempos eest ära läinud. Piltlikult öeldes võib kohvikullerina sama palju teenida. Rääkimata merendusvaldkonna maapealsetest spetsiifilistest ametitest.”
„Kui paarkümmend aastat tagasi sai kuuekuulise vahetuse eest saadud palgaga osta Tallinnas ühe-kahe-toalise korteri, siis praegu enam mitte.” Janno Laende
19
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook