JUHTKIRI
Hea lugeja! eejuhi sügisnumbris on meil heameel tutvustada T Tallinna Tehnikakõrgkooli uut rektorit Martti Kiisat , kes kavatseb tehnikakõrgkoolis sisse seada magistri- õppe ja suurendada õppeasutuse tuntust nii Eesti avalikkuse kui ka rahvusvaheliste partnerite silmis. Käisime vaatamas Kanama liiklussõlme ja Rahula kogujatee ehitust, millele tõmmatakse septembris joon alla. Töö tulemu- sel on liiklemine Kanama liiklussõlmes kiirem ja ohutum. Kanama liiklussõlme kõige enam tähelepanu pälvinud töö oli kahtlemata vana viadukti varistamine, milleks kaasati Eesti kaitsevägi, kellele see oli hea võimalus õppuse korraldami- seks. Sündmusega kaasnenud meediatähelepanu ja huviliste arv ületas kõiki ootusi – toimus otseülekanne, lõhkamiseks loodi pealtvaatajatele eraldi alad, osales sõjaväepolitsei, turvafirma ning julgestas Politsei- ja Piirivalveamet. Eestis on ligi 5000 silda, neist muinsuskaitse all 40 ringis. Nii muinsuskaitse kui ka tee-ehitus vaevlevad kroonilises raha- puuduses ning mälestiste hoidmine on pragmaatilisest vaate- punktist kulukas. Transpordiameti sillaanalüütik Olari Valter , Muinsuskaitseameti restaureerimisnõunik Dan Lukas ja OÜ Blueray sõltumatu ekspert Mairo Rääsk arutasid, kuidas otsustada, milliseid sildu, miks ja kui kaua peab säilitama. Eesti Meremuuseum tähistab tänavu 90. sünnipäeva. Rääki- sime muuseumi juhi Urmas Dreseniga nii muuseumi algus- aegadest kui ka tulevikuplaanidest. Urmas Dresen võtab jutu kokku tõdemusega, et areng ei sõltu alati ainult rahast: „Suure- mad muuseumid on korduvalt näidanud, et loovuse, sihikind- luse ja kogukonna kaasamisega on võimalik saavutada väga palju.“ Võltsregistrid tekitavad merenduses peavalu. Eelkõige on probleemiks lipuriikide tunnistused, mis peaksid kinnitama kas lipu või teatud kindlustuste olemasolu. Enamasti saab dokumentide ehtsust kontrollida elektrooniliste lahenduste abil, ent mitte alati. Kiikasime merenduse köögipoolele ja uurisime, milline on meremehe elu merel. Merendusharidusega inimesel on laias laastus valida kolme võimaluse vahel – jääda laevandus-
Anu Ots Transpordiameti kommunikatsiooniekspert
Foto: Transpordiamet
valdkonda, aga töötada n-ö maarotina, leida tööd Eesti lipu all sõitval laeval või seilata maailmameredel mõne välisriigi lipu all. Uurisime tegevmeremeestelt, milline on nende kogemus ja mis saab kolme võimaluse vahel valides määravaks. Rääkisime juttu lennundusfirma Diamond Sky tegevjuhi Ken Koortiga , kes on veendunud, et Eesti regionaalses lennundu- ses on palju kasutamata potentsiaali ning sisemaine lennun- dus toimib paljuski eraisikutest entusiastide toel ja eestveda- misel. „Peame oskama regionaalsete lennuväljade kasu näha selles, et nende kaudu saabuvad inimesed, kes toovad raha kohalikesse ettevõtetesse, omavalitsustele ja riiki,” leiab Koort. „Lennuväli annab nende tulekuks võimaluse. See nõu- ab riskijulgust, aga kindel on see, et kui me seda riski ei võta, siis ei ole niikuinii mingit tulemust.” Kuigi viimasel paaril aastal on toimunud mitu traagilist lennu- õnnetust, ei arva Eesti erapiloote koondava ühenduse juhid, et pilootide oskused oleks alla käinud või piloodid hooletumad. Pigem on põhjus selles, et lennatakse rohkem ja seetõttu ka juhtub rohkem. Eesti Erapilootide Liidu juhatuse liige Taavi Vunk rõhutab, et „Eralennunduse kogukond on väga ühte- hoidev, distsiplineeritud, oma vastutust tunnetav, kehtestatud reegleid ja lennuohutust austav seltskond.” Põnev teema on suurüritustega kaasnev õhuliiklus. Suur- üritus, kuhu hulgaliselt õhusõidukeid saabub, on ka Rally Estonia, mis tänavu peeti Lõuna-Eestis. Tartusse lendasid peaasjalikult ralli meditsiiniteenistused, WRC-etappi filmiv kopter ja veel mõned asjaosalised. Erapiloodi litsentsiga len- dajaid oli vähe, küll saabus õhuteed pidi kohale pealtvaatajaid, kelle õhusõidukeid juhtisid valdavalt ametilenduri pädevu- sega piloodid. Uurisime Lennuliiklusteeninduselt, kuidas õhuliiklus ralli ajal turvaliselt ja ohutult toimima pandi.
Head lugemist!
2
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook