Teejuht sügis 2025

VESI

Kogu meeskond laevatekil paraadmarsil.

Kohvipaus laeval.

Foto: Eero Heinmetsa erakogu

Foto: Janno Laende erakogu

2000-ndate esimeses pooles oli väga harv, et meremees sai pardal olles lugeda e-kirju ja internetist uudiseid. Seepärast käidi maal internetikohvikutes ja meremeeste misjonites, kus e-kirjad salvestati disketile, samuti kopeeriti võimalikult palju uudisteportaalide artikleid teksti kujul disketile ja kiirustati laeva neid lugema. Uudiseid jagati ka teiste laeva- pere liikmetega, kel maale minek ei õnnestunud. Seega võib öelda, et oldi ka väikestviisi postiljon – värsked uudised disketilt otse tarbijale. Tänapäeval on igaühel olemas nuti- telefon ja enamikus laevades ka täiesti talutav wifi. Pildil on Janno Laende Houstoni meremeeste misjonis uudiseid hankimas ja edasi toimetamas.

Noor Janno Laende kõrbelaevas. 2002 – Eesti Mere- laevanduse kunagine uhkus Sakala seilamas mööda Suessi kanalit Vahemerest Punasele merele. Noorele meremehele ütlemata põnev rännak – hoiab meeled erksad ja vaimu virge.

Nii vaatab välismaisele laevale tööle siirduja nüüd makstava tasu kõrval ka paljusid teisi tööga kaasnevaid nüansse, millest olulise- mad on näiteks interneti püsiühenduse olemasolu, laeval pakutavad töövahetustest vaba aja veetmise, sh sportimise võimalused jms. Laende räägib, et kui paar-kolmkümmend aastat tagasi võib-olla mõned laevafirmad püüdsidki tööle asujaid tüssata, näidates pabe- ril oma tingimusi parematena kui need tegelikult on, siis nüüd ei hakka ükski endast lugupidav ettevõte sellega riskima. Pealegi on üleilmselt kolm-neli rahvusvahelist ametkonda, kes regulaarselt laevu auditeerivad, pöörates sealjuures tähelepanu ka laevapere töö- ja elutingimustele. Janno Laende toob esile, et Eesti reederid panustavad nendesse asjadesse kõvasti rohkem, kui üldised miinimumnõuded eeldavad. Rahvusvahelisele tööturule mõne võõrriigi lipu all sõitvale laevale ametisse siirdudes tasub Janno Laende kinnitusel alati reederi, laeva operaatori ja lipuriigi tausta uurida. Praegusel internetiajastul on selleks ka rohkelt võimalusi, alustades laevafirmade kodulehe- külgedest, lõpetades meremeeste foorumite, sotsiaalmeedia ja n-ö

tsunfti liikmeid koondavate kogukondadega. Teiste seas kuulub selliste hulka ka Eesti Laevajuhtide Liit oma 230 liikmega.

Mingi risk tundmatus kohas vette hüppamiseks ikkagi jääb, aga kui keegi on selle tee ette võtnud, siis räägib ta oma kogemustest ka teistele ja nii on oht kõrvetada saada järjest väiksem. Kes kohaneb pika merelolekuga, kes mitte Hollandi ettevõtte Spliethoff-Bore Ltd. tegevjuht ja sama firma kaubalaeval ka ise merd sõitev Eero Heinmets tõdeb, et erinevates firmades ja eri lippude all sõitvatel laevadel võivad töö- ja elutingi- mused palju erineda. Näiteks koolipraktika Tallinki laeval on hoopis midagi muud, kui sõitmine kaugsõidulaeval. Siin tulebki mängu iga inimese individuaalne vastupidavus ja saab ka selgeks, kes ei talu

TEEJUHT / NR 15