Teejuht sügis 2025

Foto: Janno Laende erakogu

Janno Laende ületamas Atlandi ookeani kaubalaeva Harju- maa pardal 2003. aastal. Tänapäeval on kaubalaeval üsnagi tavapärane, et tüürimehed ka kummisaapad jalga ja töö- kindad kätte tõmbavad ning koos ülejäänud meeskonnaga laeva hooldustöödel osalevad. Laevapered on väikesed ja suurtes kiireloomulistes töödes osalevad kõik meeskonna- liikmed. selleks eraldi väljaantav meremehe viisa. Aga näiteks USA-s ei piisa ka sellest, vaid meremehel peab olema eraldi saatja, kes viib ta lae- vast maale ja sadama territooriumilt välja. Tänapäeval on sadamates lossimine ja lastimine ning kogu muu logistika läinud sedavõrd efektiivseks, kiireks ja sujuvaks, et tihtilugu polegi meremeestel aega sadamas laevast eemale minna – peatuse aeg on lihtsalt sedavõrd lühike. Seda enam, et ka kaubaoperat- sioonides on laevapere liikmetel üldjuhul oma roll täita ning kui ka meeskond on minimaalselt mehitatud, siis ei tähenda sadamas seismine kaugeltki, et meremeestel on vaba aeg. Samas kinnitab Heinmets, et aeg-ajalt kasvõi vahelduse mõttes maal käimine on meremeestele siiski vajalik. Ise nad nimetavad seda demagneti- seerimiseks – käia kasvõi üürikest aega oma laevast väljaspool, tunda jalge all kindlat maad ja n-ö värsket õhku hingata. Alus, et üldse merele tööle minna, on koolist saadud diplom, mis kinnitab eriala omandamist. Diplomi juurde käib vaheleht, kus on kirjas kinnitused vajalike kursuste läbimise kohta, tervisetõendi olemasolu jmt kohta. Näiteks kui tavaliseks elektrikuks õppinud inimene tahab minna laevale tööle, tuleb tal läbida selleks vajalikud baaskursused. Heinmetsa sõnul tasub arvestada sellega, et mugavuslippude all töötades ei tule enamasti küll makse maksta ja töötasu on selle võrra ehk kopsakam, kuid samas ei laiene selliselt töötavale meremehele ka näiteks pensionikindlustus, võib-olla puuduvad tal koduriigis ka mõned sotsiaalsed tagatised jms. Tihti on selline töö ka ajutine – meremehega sõlmitakse tähtajaline tööleping ja pärast selle lõppemist tuleb uut tööd otsida. Aga üldiselt on maksusüsteem väga erinev isegi Euroopa Liidu sees ning sõltub otseselt konkreetse lipuriigi, aga ka laevafirma asukohariigi maksusüsteemist.

Laevades on omad kombed ja traditsioonid, näiteks puhkeõhtud. Pildil üks selline tavaline laupäevane n-ö šašlõkiõhtu laeva ahtris. Ei midagi nooblit ja rikka- likku – keegi keerab lihavardaid, keegi räägib lugusid ja keegi on samal ajal vahis – isegi 9-liikmelise mees- konna puhul on oluline, et vahel üheskoos maha istu- takse ja üksteisega suheldakse. laeva pidevat õõtsumist, kellele mõjub laeva n-ö konservikarbielu psühholoogiliselt halvasti jms. Sest kaugsõidulaeval töötamine pole võrreldav maismaal ameti pidamisega. Sellepärast olekski hea, kui juba praktika ajal saaks meremeheks pürgija erinevaid variante läbi proovida, et saada selgem pilt tulevasest töökohast. Ka meremehel on oma töö- ja puhkeaeg, ent viibida tuleb ikka ühes ja samas keskkonnas, kusjuures vaba aeg ei tähenda seda, et kogu see aeg oleks võimalik täisväärtuslikult puhata – meresituatsiooni ei saa ju lihtsalt välja lülitada. „See kõik on märksa keerulisem, kui paberil paistab. Ja sellepärast võibki juhtuda, et meremees ei kohane laeval valitseva töö- ja puhke- tsükliga, ta ei pruugi saada oma unerütmi normaalselt toimima ja selle tulemus on, et tööle minnes pole ta välja puhanud,” kirjeldab Eero Heinmets elu ja tööd laeval. „Öeldakse küll, et inimene on suute- line kõigega harjuma, aga paraku see kõigi puhul siiski nii ei ole. Kui elu laeval on ikkagi pidev kannatamine, siis pole ju mõtet oma tervist selle peale lõputult kulutada ja mõistlikum on teistsugune töö leida.” Ta lisab, et kõik need teadmised ja arusaamised saavad tulla vaid kogemustega, koolis reaalset meresõidutunnetust õppida ei saa. Ammugi veel seda, kuidas pikk merel loksumine ja kodust eemal- olek vaimselt võib mõjuda. Laevapere staatust reguleerivad eraldi seadused Oluline dokument on meremehe pass, mille annab välja lipuriik, mille alla meremees tööle siirdub. Passi taotleb laevandusettevõte, kuhu tööle minnakse ja see annab meremehele seadusliku loa viibida ja töötada konkreetsel laeval ning siseneda ka erinevate riikide territoriaalvetesse. Samas ei anna meremehe pass automaatselt luba kõigis riikides ka maale minna. Euroopa Liidus on asi lihtne: siin viisasid meremeestelt ei nõuta, ent mujal sõltub konkreetsest riigist, kuidas laevapere liikmete maaleminek toimuda saab. Üldjuhul on

TEEJUHT / NR 15