VESI
raeguseks on lõppenud Merehundi alusuuring, mille tule- P musel pakuti välja terviklahenduse ning pilootfaasi lahen- duse eskiisid. Merehundi ja paralleelselt toimuva Eesti–Läti GORSMART nutipoide pilootprojektina ehitatakse ja testitakse Eesti merealal kuni kuus platvormi ning arendatakse tuleviku suurema poide võrgustiku tarbeks andmehaldusplatvorm. Nutipoide võrgus- tiku alusuuringu Tallinna Tehnikaülikooli projektijuht professor Urmas Lips selgitab, et tulevikus hakkab nutipoide võrgustik katma kogu Eesti mereala ning kokku on plaan merre paigutada 25 nuti- poid. „Kõik nutipoid registreerivad ja edastavad peaaegu reaalajas meteoroloogilisi andmeid (tuul, õhurõhk, temperatuur) ja infot mere seisundi kohta (sh lainetuse parameetrid, hoovused, vee tempera- tuur jms). Lisaks on igal nutipoil sõltuvalt tema asukohast ja potent- siaalsete kasutajate soovidest spetsiifilised ülesanded. Nendeks on mere- või õhureostuse tuvastamine, maismaalt pärineva koormuse hindamine, vetikate vohamise või hapnikuvaeguse registreerimine,“ räägib Lips. „Võrgustiku loomise tulemusel saavad Eesti amet- konnad ja teised huvilised operatiivset infot, mis merel toimub ehk muutume tänu sellele infole olukorrateadlikemaks. Andmete ja nende abil toodetud prognooside põhjal on võimalik vastu võtta kiireid ja täpsemaid otsuseid, näiteks kuidas toimida merereostuse või hädaolukorra puhul. Andmehaldusplatvormi arendamisel on plaanis välja töötada ka kasutajatele sobilikud kasutajaliidesed (sh mobiiltelefonidele), mille abil kuvada just neile vajalikke andmeid ja prognoose.“ Autonoomne mõõtmisjaam meres Nutipoi on merealale paigaldatav platvorm, millel on piisav auto- noomsus pikaajaliselt kõrge ajalise lahutusega mõõtmiste tege- miseks ja andmete peaaegu reaalajas edastamiseks. „Võrgustiku peamine platvorm on ankurdatud poid, kuid süsteemiga on võimalik ühendada ka vees või õhus iseliikuvaid või mere põhjale paigaldatud mõõtmisseadmeid. Platvormide pikaajalise iseseisva toimimise tagamiseks on need varustatud juhtseadmega, mille peamiseks funktsiooniks on andmete kogumine anduritelt ja nende esmane töötlus, platvormiga seotud seadmete töö juhtimine, and- mete edastamise ja kaldataristuga kahepoolse side võimaldamine,“ sõnab Lips. „Tööks vajaliku energia toodavad nutipoid päikese- paneelidega ja vajadusel ka tuulegeneraatoritega, näiteks kui on vajalik poide toimine ka talvekuudel. Peamiseks nutipoide side- lahenduseks on mobiilside ja avamerel ka satelliitside.“ Parameetrid, mida nutipoidega mõõtma hakatakse, pakuti välja potentsiaalsete kasutajate uuringus, mis toimus tänavu jaanuarist aprillini. „Kõige rohkem sooviti reaalajas lainetuse, hoovuste ja temperatuuri andmeid. Tahetakse, et need andmed oleksid saada- val vähemalt mere pindmisest kihist ja umbes tunniajalise lahutu- sega,“ märgib Lips. „Arvestades aga prognooside vajalikkust, mida mainis enamik vastanutest, on oluline koguda andmeid kogu veesambast. Paljud potentsiaalsed kasutajad olid huvitatud foto- dest ja videotest, kas siis arendatava kauglootsinduse, keskkonna-
Tulevikus hakkab nutipoide võrgustik katma kogu Eesti mereala ning kokku on plaan merre paigutada 25 nutipoid.
reostuse tuvastamise või näiteks udu ja jää tingimuste jälgimise eesmärgil. Seepärast on mitmele ehitatavale platvormile planeeritud ka kaamerad.“ Sarnaseid autonoomseid platvorme kasutatakse nii Euroopas kui ka USA-s ning Merehundi alusuuringu raames neid ka analüüsiti. „Ees- märk oli leida Eesti ja Läänemere tingimustele ning meie potent- siaalsetele kasutajatele kõige paremini sobivad lahendused. Meil on vaja arvestada nii Läänemere vee hägususega (sh andurite täis- kasvamine), jääoludega, energia tootmise ja salvestamise tehnoloo- giatega, süsteemide regulaarse hoolduse vajadustega,“ sõnab Lips. Ta lisab, et päris analoogseid ja pidevalt toimivaid süsteeme maa- ilmas peaaegu ei ole, välja arvatud USA rannikumeri, kuid mitmed riigid on sarnaselt Eestile oma nutipoide võrgustiku välja arendamise staadiumis. Rahastus programmi kaudu Esimesed kuus nutipoid peaksid tööle hakkama juba aastatel 2026–2027. Poide projekte rahastatakse innovatsioonifondi ja Interreg Eesti–Läti programmi kaudu. Kolm poid hakkavad mõõtma merd pinnast põhjani ja lisaks operatiivsele infole annavad sisendit mereprognooside koostamisele ning keskkonnaseisundi pika- ajaliste muutuste hindamisele Soome ja Liivi lahes. Irbe väinas asuva nutipoi oluliseks rakenduseks on veevahetuse (sh ainete transpordi) hindamine Liivi lahe ja Läänemere avaosa vahel. Lipsi sõnul on kõik sadamate ja laevateede läheduses asuvad poid varustatud merereostuse tuvastamise anduritega ning vähemalt ühel neist testitakse kaameral põhinevat reostuse tuvastamise tehnoloogiat. Väinamere poi edastaks lisaks lainetuse, hoovuste ja meteoroloogilisele infole ka veetaseme andmeid, mis on vajalikud ohutu navigatsiooni tagamiseks Väinameres. Selle poi abiga on plaanis testida kauglootsinduse rakendamist. Töö tellijateks on Riigikantselei ja Kliimaministeerium. Nutipoide haldamisega hakkab suure tõenäosusega tegelema Riigilaevastik. Alusuuringu viisid läbi ja lahendused pakkusid välja Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut, Flydog Solutions OÜ ja Nortal AS.
26
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook