VESI
Norra õppelaev Statsraad Lehmkuhl Bostoni lootsijaamas. Taamal Ernestina. Õlimaal, 61 × 80 cm, 2008. Statsraad Lehmkuhl oli tookord maailma suurim parklaev. Kapten Ants Lepson on seda laeva juhtinud.
Sel ajal oli tüürimeestest suur puudus ja kellel oli kaptenieksam tehtud, võis lausa laeva valida. Isegi Rootsist tuli santsupakkumisi.
Suur ja väike. Sǿrlandet, kapten Ants Lepson, sisenemas Uddevalla sadamasse. 10. mai 2000.
Foto: Jüri Kiviloo / Göteborg
Rootsi laevas Tidaholm ja tagasi Norra laevadel Sel ajal oli tüürimeestest suur puudus ja kellel oli kaptenieksam tehtud, võis lausa laeva valida. Isegi Rootsist tuli santsupakkumisi. Võtsin vastu Rootsi laevas M/S Tidaholm teise tüürimehe koha. See oli ilus liinilaev, mis sõitis Euroopa ja Ameerika vahel. Rootsi laevades teenis palju eestlasi, nii oli ka M/S Tidaholmil. Tekijuhtkonnas olin mina küll ainuke, kuid mäletan, et mehaanikute hulgas oli kaks eestlast, üks neist Seene nimeline, küllap see võis olla 3. mehaanik, siis oli tõenäoliselt veel pootsman ja mõned madrused. Kokku oli meid seal oma seitse või isegi üheksa eestlast. Kõikides Norra laevades, kus olen teeninud, ei ole ma kohanud mitte ühtki eestlast. Kaasmaalasi sai kohatud vahel sadamates, aga kas eestlasi oli ka mõne Norra laeva pealt, seda ma ei mäleta. --- Norra laevakapten pidi olema Norra kodanik, aga mina ei olnud. Kui ma sain kätte oma kaptenidiplomi, siis andsin kohe sooviavalduse sisse, et taotleda Norra kodakondsust. Kui ma olin juba seitse aastat sõitnud Norra lipu all ja me parajasti viibisime laevaga kas Torontos
Kaptenikoolis olid enamasti samad ained kui tüürimehe koolis, aga põhjalikumalt. Laeva ehitus, stabiilsus ja masinateadus olid tähtsad ained. Tähtsaimad ained olid juriidikum ja mereseadus. Sellele pandi nii suurt rõhku, et mõned, kes otsustasid hiljem juristikooli edasi minna, leidsid, et selleks on piisavalt hea alus olemas. Kaptenikool kestis kümme kuud ja seekord läks mul sama hästi. Eksami tulemus oli jälle „täis purk“. Nüüd oli siis kaugsõidukapteni eksam tehtud. Nüüd oli meil oma elukutse tippharidus käes, kooli- aeg oli möödas ja ees seisid kohustusterikkad aastad. Mitmed olid juba naisemehed, nüüd tuli enda seiklemise asemel leivateenijaks hakata. Pärast kooli lõpetamist sain ka Norra välispassi, olgugi et koda- kondsust mul veel polnud. Nüüd olin vaba mees ja võisin sõita, kuhu tahtsin.
32
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook