Kapten Lepson vabavahis.
Külas sõbra Martin Mjǻnesi juures. Martiniga on leping iga aasta viimase maali ostmiseks. Täna on Martinil suurim ja parim Ants Lepsoni maalide kollektsioon maailmas.
või Quebecis, kutsuti mind korraga Norra saatkonda. Seal võeti mind vastu, räägiti juttu ja sooviti truudusevannet Norra kuningale ja lipule. Niipea, kui see oli tehtud, anti Norra vapitempliga paber kätte, kus oli kirjas, et Ants Lepson on tänasest päevast alates saanud Norra kodakondsuse. See juhtus 1960. aastal. (lk 95) Sǿrlandet Sǿrlandet on maailma kõige vanem täispurjekas, mis veel meredel seilab. Ta on pika ja väärika ajalooga laev. Oma esimese reisi tegi ta 1927. aastal Kristiansandist Oslosse, kus Kuningas Haakon ja kroonprints Olav ta üle vaatasid. Kui Sǿrlandet sai 70-aastaseks ja Christian Radich kuuekümneseks, oli pidulik koosviibimine Oslos. Kõik kolm suurt olid koos, nende hulgas ka Statsraad Lehmkuhl. Oslos korraldati isegi juubeli- kontsert. Meid, kapteneid, kutsuti kordamööda kuninga juurde. Kuningas pakkus klaasi veini ja vestlesime veidi. Kuningas Olav V oli merendusest huvitatud ja tema võis täiesti asjalikku juttu ajada merendusest ja navigatsioonist. Jutu keskel tuli tal meelde, et üks isik oli veel toas ja ütles: „Oh, jah! Tutvu mu pojaga, see on Harald !“ Üks teine kord oli kuningas Kristiansandis ja külastas laeva. Inspek- teeris ja kiitis laeva ja mõnules tükk aega salongis. Kuningale on elukutse määratud juba sünnist saadik. Aga ma arvan, et kui tal oleks olnud valikut, oleks ta kindlasti merele läinud. (lk 157) Kunstniku elu Minu maalikunsti kohta ei ole tegelikult muud ütelda, kui et tahtsin ja tegin. Mulle meeldis juba lapsest saadik joonistada. Eluaeg olen käinud pliiats ja plokk käes ja üritanud paljusid asju üles joonistada. Õlivärvid tulid umbes 30 aastat tagasi, kui abikaasa Astri tõi mulle mõned õlivärvid ja pintslid. Ma proovisin, see meeldis ja hakkasin asja tõsiselt võtma. Koolituse võimalus puudus ja pidin kõik ise õppima. Oleksin tahtnud küll end täiendada kunsti alal, küll on siin olnud erinevaid kursusi, kuid see ei olnud võimalik, sest kui oli aega, siis polnud raha ja kui oli raha, siis polnud jälle aega.
--- Algul seilasin suvel ja maalisin talvel, aga viimased viis aastat seilan nii vähe kui võimalik ja maalitöö on nüüd mu tegelik amet. --- Praegu on mu maalisid mitmes muuseumis ja raamatutes. Mul on olnud vist 8 personaalnäitust ja 2 või 3 ühisnäitust teistega. --- Norras on mitmeid mariniste, kes sellega tegelevad, aga muuseu- mide poolt tunnustatuid on ainult kaks, mina olen üks nendest. --- Mu maalid on lihtsad ja ei vaja mingit tarvitamise juhatust. Eksperdid ei tunnista merekunsti tõeliseks kunstiks, aga hariliku rahva seas on selline kunst üsna populaarne ja ostjaid on kogunenud rohkem, kui jõuan teenindada, ostjad seisavad järjekorras, ootavad. See on suur privileeg kunstnikule. Mul ei ole kunagi olnud vajadust kellelegi pilte pakkuda. Inimesed helistavad mulle ise ja paluvad pilte. --- Ma olen väga priviligeeritud, maalin mere ja laeva pilte ja kui tahan tegelikku laeva, et seilata, on alati santsu saada. Võib ütelda, et teen, mida tahan, kui tahan. (lk 196)
Kuningale on elukutse määratud juba sünnist saadik. Aga ma arvan, et kui tal oleks olnud valikut, oleks ta kindlasti merele läinud.
33
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook