uletornid on silmapaistvad meresõidu, arhitektuuri, T 1 tehnika arengu ja inimsaatuste mõjutajad. Tallinna sihi ülemine tuletorn kõrgub Lasnamäe klindiplatool aad- ressil Tuletorni 1 koordinaatides ning 59°25′40″N,24°48′20″E paistab ka kuivamaa poolt hästi silma. Tule kõrgus merepinnast on 81,1 m ja märgi kõrgus aluspinnast 40,3 m. Tuli paistab 12 miili kaugusele. Tallinna kui Eesti tähtsaima sadamalinna meritsi ohutu juurde- pääsu hõlbustamiseks on olnud tähtsal kohal navigatsiooni- märgistus. Kaks tuletorni, 1806. aastal valminud Tallinna alumine (ka Kadrioru Põhja või Valge) ja Tallinna ülemine (ka Kadrioru Lõuna või Punane) tuletorn moodustavad Tallinna sihi, mis võimaldab põhja poolt Tallinna lahte sisenedes vältida madalaid ja jõuda ohutult Tallinna reidile. Või ka sadamast välja. Seda loetakse Eesti esimeseks valgustatud sihimärkidega tähistatud laevateeks. Ehituslugu Praeguse tuletorniga pea samas kohas kõrguvat meremärki on aegade kestel korduvalt remonditud ja ümber ehitatud. 19. sa- jandi algupoolel kurtsid laevajuhid alatasa, et 1806. aastal püstitatud Kadrioru tuletorni on merelt raske märgata ning see ei taga turvalist sissesõitu Tallinna lahte põhja poolt. Venemaal navigatsiooni ohutusega tegelemiseks asutatud Balti mere majakate direktsioonis otsustati 1832. aastal olemasolevast lõuna poole uus torn ehitada. 1835. aastaks valmis kaheksa- tahuline laternaruumi ja rõduga puittorn, mille põhjapoolse külje laudis oli pikkupidi värvitud valgeks ja punaseks, ülejäänu tume- ookerkollaseks. Tuli paistis alguses Naissaare põhjaotsani. 1857. aastal laiendati tulesektorit lääne suunas, et hoiatada Suurupi poolt liikuvaid laevu Naissaare lähedase ohtliku madala
Foto: Tallinna Linnamuuseum
Foto: Eesti Meremuuseum SA
eest. See kehtestatud lai valgussektor oli kasutusel rohkem kui poolteist sajandit, 2008. aastani. Üsna pea oli vaja torni põhjalikult remontida. See oli kiiresti pehkinud, pealegi kõikus ta tormiste ilmadega nii tugevasti, et tulesektori laius ei vastanud kindlaks- määratud parameetritele. Remont ja laiendamine saadi valmis 1862. aastal. Laudis värviti punaseks, tuleruum ja rõdu roheliseks. Sestpeale hakatigi seda punaseks tuletorniks kutsuma. Seoses Venemaa uue tuletornide ehitamise kavaga kuulutati 1895. aastal välja ametlik pakkumine uue Lõuna tuletorni ja abi- hoonete ehitamiseks Ajal, mil valdavalt oli tuletornide ehitus- materjaliks juba metall, ehitati Lasnamäe oma paekivist. Põhjus puhtpraktiline: paemurd oli sealsamas kõrval, materjal oli ilmastiku- kindlam ja nõudis vähemat hooldust. Ümmargune paekivist torn krohviti üle ja värviti samamoodi kui eelmine. 16. oktoobril 1896 pühitses mereväelaste Püha Siimeoni kiriku preester Lasnamäel sisse uue tuletorni. See oli nii oluline sündmus, et kohale tulid sadamavalitsuse kõrgemad ametnikud, siin baseerunud sõjalaevade komandörid ja linna esindajad. Pärast pühaliku tsere- moonia lõppu peeti maha korralik pidu torniehitaja ettevõtja Chris- tian Rotermanni majas ja aias, mis kestis hilisõhtuni. Kuna konsuli- härra oli parasjagu välismaal asju ajamas, saatsid Tallinnas olnud Balti tuletornide ja lootsinduse direktorid talle tänutelegrammi. 1911. aastal võttis sadama juhtkond vastu otsuse majakas üle värvida. 1913. aasta juulikuus teatati Tallinna ajalehes, et mõlemad Tallinna majakad vahetasid värvi. Nimelt olid lähedusse ehitatud 1931. aasta 4. mail sõitsid kaks kaitseväe lendurit Tartust Tallinna ja pidid maanduma Lasnamäel. Nad eksisid udus ja lendasid vastu torni katusel olevat tuulelippu. Lennuk põrkas tiivaga vastu kuplit, kaotas tasakaalu ja kukkus alla. Lendurid said surma. See andis tõuke Veeteede valitsuses võtta tööplaani Punase majaka muutmine lennutuletorniks, mis lubaks orientee- ruda nii laevadel kui ka lennukitel pimedal ja udusel ajal. Selline oli Helsingis Suomenlinna tuletornis. Esimene lennumajakas saadi Türi raadiomasti 1937. aastal.
Vaade tuletornist.
1 Kel huvi tuletornide vastu, soovitan lugeda Jaan Vali põhjalikku ülevaadet „Eesti tuletornide ajalugu“; kultuuripärandit hinnanud Veeteede Ameti välja antud Peeter Peetsalu „Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest” ja Igor Aleksejevi „Eesti tuletornid“. Tallinna ülemise tuletorni kohta on Kaarel Truu kirjutanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusetöö „Tallinna liitsihi ülemise tuletorni kompleksi ajalugu ja tulevik“. http://www.muis.ee/museaalview/1252653
Foto: Karli Saul / Transpordiamet
35
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook