elle sajandi esimesel kümnendil ka Transpordiametis S sildade peaspetsialistina töötanud Martti Kiisa on erialalt teedeehitusinsener. Ta on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis ehitustehnikat ning kaitsnud 2011. aastal samas ka doktorikraadi ehituse ja keskkonnatehnika valdkonnas. Tehnikakõrgkooli elu tunneb Kiisa süvitsi, sest juba enam kui 20 aas- tat on ta panustanud tehnikakõrgkooli tegemistesse erinevates ametites: aastal 2011 sai temast TTK ehitusinstituudi professor, vii- mased viis aastat on Kiisa töötanud õppeprorektorina. TTK rektoriks valiti ta konkursil osalenud kolme kandidaadi seast ja tema ameti- aeg kestab viis aastat. Kiisa tunnistab, et töö rektorina toob mitmeid väljakutseid: uues ametis plaanib ta senisest rohkem rõhku panna TTK mainele ja tun- tuse suurendamisele, seda nii Eesti avalikkuse kui ka rahvusvahe- liste partnerite silmis. Mis aga ajendas rektoriks kandideerima? „Ennekõike soov muuta ja edendada tehnikakõrgkooli ning viia rakendusuuringutele keskenduv kõrgkool uuele tasandile,“ ütleb ta. Suur pilt on tema sõnul hea, ent nüansse, millega tegelemise järele käed sügelevad, on rohkesti. Eriliselt motiveerivalt mõjub Kiisale uues ametis asjaolu, et kogu ühiskonnas on rakendusteadus tähelepanu keskmesse tõusnud, seega näeb Martti Kiisa ka TTK edaspidist panust teadusmaailma just haridusasutusena, mis osaleb kõrgel tasemel rakendusuuringu- tes. Oma ametiaja jooksul loodab ta kergitada TTK teadustegevuse praegusega võrreldes hoopis uutesse kõrgustesse, seda nii kvalitee- di kui mahu poolest. „Eks kõik asjad maailmas peavad olema tasa- kaalus. Baasteadus ja alusuuringud on n-ö toidulaua üks osa, aga seal on veel toite ja selleks, et ühiskond terve püsiks, on vajalik, et see toidulaud oleks rikkalik,” iseloomustab Martti Kiisa oma suhtumist praegusesse töösse ja teadusilmas toimuvasse laiemalt, pidades silmas, et ka rakenduslikul teadustegevusel on ühiskonna heaolu tagamisel täita järjest tähtsam roll. „Oleme selgelt teada andnud, et meie esmane fookus on rakendusuuringutel. Aga need kaks asja peavad käima käsikäes, sest fundamentaalteaduseta ei oleks ka n-ö praktilist teadust.” Ta kinnitab, et kõige rohkem pöörab TTK tema ametiaja jooksul tähelepanu tegevustele tehnika, tootmise ja ehitusvaldkonnas ning lisab, et kõike ei pea tingimata ise tegema – edu võti on koostöö.
Teedeehituse populaarsus on tubli keskmine. Kõigil aastatel on rühmad täis tulnud, aga on aastaid, kus n-ö joone alla palju kandi- daate ei jää. TTK seisukohast on teedeehitus traditsiooniline ja üks meie tugevamaid õppekavasid, kus õppejõud on jagatud nii, et nad pole ainult ühe õppekavaga seotud. Meie eripära on olnud see, et paljud õppejõud on külalislektorid ja neid ei anna kuigi palju kaasata erinevatesse projektitöödesse. Viimastel aastatel oleme püüdnud seda mõnevõrra tagasi pöörata ja palgata rohkem täistöökohaga õppejõude, kellega saaksime püsivalt arvestada. Otsime mõistlikku tasakaalu. Mille poolest on see eriala eriline? Teedeehituse õppekava eripära on kindlasti see, et suurel osal üliõpilastest on selles valdkonnas töötanud või töötamas isa, ema, vanaisa, onu, tädi või mõni teine lähedane inimene. Seega perekond- lik järjepidevus või mingi muu side. Mistõttu teedeehitust tulevad õppima ka teistest mõnevõrra teadlikumad inimesed. Tänu sellele on ka suurem võimalus, et õppimise käigus sujub kõik hästi ja lõpe- tatakse edukalt. Kas teedeehituse valdkonna spetsialistide järele on tulevikus nõudlust? Ma näen, et tööks on väga head võimalused. Teedevaldkonnas lähi- aastatel spetsialistide defitsiit pigem süveneb. Küll aga peab toimu- ma teatud suunamuutus. Näiteks elukestev õpe, täienduskoolitus ja pidev enesetäiendamine pole ammu enam moesõnad, vaid mööda- pääsmatu eluline vajadus. Tehnoloogiad muutuvad kiiresti ja kes ei suuda ennast natukene muuta, trendidega kaasas käia, see jääb oma teadmiste poolest rongist maha ja sellest arengust kõrvale. Seega – olgu see mikrokraadiõpe, täienduskursus või mõne uue distsipliini õpe kõrgkoolis, see on teede valdkonnas praegu ilmselge vajadus. Kas eriti nõutavatele õppekavadele on võimalik ka vastuvõttu suurendada? Ehituse õppekavadele, teedeehituses, hoonete ehituses, kinnisvara korrashoius, oleme tõesti viimasel ajal vastuvõttu suurendanud nii, et esimese kursuse kõik kohad oleksid triiki täis ja ka mõõdukas kuhi peal. Oleme täpselt ära lugenud, kui palju inimesi õppeklassidesse ja laboritesse mahub ning kõik ruumid üliõpilasi pilgeni täis tuupinud. Lisaks on lähitulevikus plaanis suurendada inseneeria valdkonna üliõpilaste arvu, kuhu saavad panustada ka ehitusinstituudi õppe- kavad, kaasa arvatud teedeehitus. Peame arvestama ka hilisemaid katkestajaid, aga tuleb öelda, et õpingute poolelijätjate arv on viimaste aastatega oluliselt vähene- nud. Selles on oluline roll ka teavitustööl, mis peaks välistama, et inimene asub õppima täiesti vale eriala. Aga mingi seltskond langeb ikka välja, kõige rohkem juhtub seda esimesel kursusel. Vabanenud kohtadele saame võtta eksternina õppijaid. Ekstern õpib küll enda kulul, aga neid saab liita teisele ja kolmandale kursusele väljakukku- jate asemele. Enamasti õnnestub meil varasem eksternõppur ka hiljem immatrikuleerida, mis tähendab ka tasuta õpet.
Küsimustele vastab Martti Kiisa.
Ega uus amet vist kuigi palju aega sisseelamiseks nõudnud, kõik, mis tehnikakõrgkoolis toimub, on ju senisest niigi tuttav? Tõsi, vähe on asju, millest mul varem ettekujutust ei olnud. Viimased viis aastat olen olnud rollis, kus tuli osaleda ka kõrgkooli juhtimises, mistõttu n-ö üllatusi on vähe. TTK-l on oluline roll teedeehituse valdkonna haridusandjana. Millisel positsioonil asub teedeehituse rakendusliku kõrghari- duse õppekava teiste seas?
41
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook