MAA
Sama kooli vilistlane ja siin oma paarkümmend aastat ka töötanud Martti Kiisa soovib muuta tehnikakõrgkooli senisest pilkupüüdvamaks nii kodumaal kui ka piiri taga.
Kuivõrd keeruliseks selle rolli säilitamine võib kujuneda, sest räägitakse ikkagi ju ka ülikoolide vahelisest konkurentsist, seda nii andekate üliõpilaste kui kooli tulubaasi suhtes? Päris keeruline. Sest mängu tuleb ka rahvusvaheline mõõde ja meil on naaberriikides olemas rakenduskõrgkoolid, mis jagavad mitte ainult magistriõpet, vaid ka doktoriõpet. Eestis on välja kujunenud veidi teistmoodi ning väikese riigina peame eriti hoolikalt ressursse jagama ja nutikalt tervikule lähenema. Riigi sees ei tööta aga asjad nii, et ühe valdkonna erialasid õpetatakse ainult ühes kõrgkoolis. Kui räägime, et meil on suur puudus inseneridest, siis puudujäägi korva- miseks peab ikka päris mitu kõrgkooli sellesse panustama. Meie koolil on väga selge teadmine, et meile tuleb inimene saama raken- duskõrgharidust. Peame keskenduma oma rolli võimalikult efektiiv- sele täitmisele. Mõõdukas konkurents käib asja juurde, aga see ei ole nii must-valge, et ühte on vaja ja teist mitte. Oluline osa meie õppetöös on sessioonõppel ehk kaugõppel, mida teised kõrgkoolid eriti palju ei paku. See võimaldab õppima tulla ka inimestel, kes juba töötavad, kel on pered, kes on ehk juba 40–50nda- tes eluaastates ja varem omandanud hoopis teise eriala. Sessioon- õppeta poleks neil võimalik kõrgharidust omandada. Nii on TTK sessioonõppes pea pooled kõigist meie tudengitest. Samas ei saaks me sessioonõpet pakkuda, kui meil poleks päevaõpet, sest see ei oleks ressursside poolest jätkusuutlik. Kui palju satub teile n-ö juhuslikke tudengeid – kes ei tea täpselt, mida nad soovivad õppida, kandideerivad mitmesse kooli ja lähevad sinna, kuhu sisse saab? Eks iga kõrgkool ootab, et õppima tuleks motiveeritud tudeng, kes on valitud õppekava endale lõpuni selgeks teinud. Aeg-ajalt tuleb ette ka halenaljakaid olukordi, kui üliõpilane tuleb mingit eriala õppima, aga siis avastab, et tegelikult ta eeldas sellest hoopis midagi muud ja ei ole isegi ligilähedaselt märki tabanud. Sel teemal tahame edaspidi teha väga tugevat teavitustööd, et erialavalikul ei eksitaks. Aga tuleb ka aru saada, et gümnaasiumi lõpetaja ärevus võib olla üpris suur ning tal pole kindlust, et soovitud kooli ka kohe saadakse. Sellepärast kandideeritaksegi eri kohtadesse. Aga neid, kes üldse ei tea, mida tahaks õppida, isegi valdkonda mitte, on ikkagi vähe. Milline on kõrgkooli seisukohast ideaalne tudeng? Ideaalne tudeng teab juba sisseastumisel, mida ta hakkab tegema siis, kui tal on kõrgkooli lõpudiplom käes. Tegelikult kujutavad paljud seda päris hästi ette, näiteks juba töötatakse samal erialal, küsimusi tekitab aga see, kas õppida akadeemilises ülikoolis ja jätta endale uks rohkem avatuks, kui tekib soov tulevikus teadust teha, või rakenduskõrgkoolis, kus praktika osakaal on oluliselt suurem kui akadeemiliste ülikoolide õppekavades.
Martti Kiisa on töötanud Transpordiametis sildade peaspetsialistina.
Kuidas TTK määratleb ennast tehnikavaldkonna erialade haridus- ja teadusmaastikul? Sest kui tehakse juttu inseneriharidusest ja inseneride puudusest, siis vaadatakse enamasti ikka TalTechi poole. Elu on näidanud, et TTK on väga heades partnersuhetes teiste kõrg- koolidega, mis õpetavad ka magistri- ja doktorantuuritasemel, ja ka kutseõppeasutustega. Partnerlussuhted tekitavad sujuva ülemine- ku nii neile, kes TTK-sse soovivad õppima tulla, kui ka neile, kes meie juurest edasi õppima siirduvad. Meie peamine eesmärk on ikkagi see, et lõpetaja siirduks tööellu. Kui üldlevinud arusaama järgi on insener ehk siis spetsialist bakalaureuse, magistri- või doktorikraa- diga, siis meie õpetamegi ainult seda esimest taset. Ja TTK on just- kui vahelüliks või hüppelauaks neile, kes tulevad kas gümnaasiumist või kutsekoolist, omandavad meil bakalaureusekraadi ja soovivad seejärel mõnes teises kõrgkoolis edasi õppida. Nii ongi kujunenud, et iga viies meie tudeng tuleb kutsekoolist ja viiendik lõpetajatest siirdub edasi õppima magistriõppesse. Kas magistri õppekavad on tulemas ka TTK-sse? See on üks meie lähima aasta kõige suurematest väljakutsetest. Õppekava mustand on valmis, esialgu puudutab see tehnikainsti- tuuti ja sealseid erialasid – masinaehitus, auto-, roboti- ja elektriteh- nika. Elu näitab, kas see esimene pääsuke jääb ainsaks või lisandub magistrikavasid veel. Kindlasti ei taha me kedagi kopeerida ja see on ka põhjus, miks me esialgu ehitusvaldkonnas magistriõpet sisse ei vii, sest me ei ole selles osas teiste kõrgkoolidega konkurendid. Tahame täita kõrgharidusmaastikul oma konkreetset rolli.
42
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook