Kui paindlik suudab TTK olla õppekavade uuendamisel ja uute juurutamisel? Õppekavasid uuendame me pidevalt ja oleme väga paindlikud. Muutsime viimase suurema õppekavade uuendamise käigus õppeaja seniselt neljalt aastalt kolmele ja poolele, üksikutel juhtudel ka kolmele aastale, aga tegelikult ei ole ühelgi uuel õppeaastal õppe- kavad täpselt samasugused nagu nad olid eelmisel aastal, kogu aeg teeme väikeseid muudatusi. Need kajastavad ühiskonnas toimu- vaid muutusi ja teinekord tuleb kiiresti reageerida. Viimastel aastatel on päevakorras näiteks tehisintellekt, rohepööre jms. Arendustöö käib õppekava nõukogu kaudu, kuhu kaasame ka majaväliseid spetsialiste ja nii saame ka sisendeid väljastpoolt. Kõike ei saa muidugi kohe rakendada, aga üldiselt võib öelda, et õppekava muut- mine on päris lihtne protsess, seda enam, et meie kool on oma paari- kümne õppekava ja 3000 üliõpilasega suurte ülikoolide kõrval ikkagi suhteliselt väike. Samas peame pidevalt tegema ka kompromisse ja sellepärast olemegi keskendunud õppeainete omavahelisele inte- greerimisele – ei räägita ainult ühest konkreetsest valdkonnast, vaid valdkonnad on omavahel seotud. Aga ressurss on piiratud ja nii ongi meie üks suuremaid katsumusi valikute tegemisel, mida õpetada ja mida ära jätta. Kui palju tuleb teil tegeleda koolile ise raha teenimisega või ise- majandamise poole pürgimisega? Meil on selles suhtes küllaltki vabad käed, tuleb lihtsalt lähtuda konkurentsireeglitest. Kooli käsutuses olevad seadmed on enam- jaolt kasutatavad nii õppetöös kui ka rakendusuuringute läbiviimi- seks. Nii et tegeleme hea meelega nii väikeste probleemide lahenda- mise kui ka päris suurte rakendusuuringutega. Lõpuks saab määra- vaks see, kui palju selleks aega jagub. Eks juba õppeprorektorina oli mul ülesanne leida koolile majavälist rahastust, nüüd uues rollis pean sellele lähenema laiemalt. Kuidas tänavu õppekohad täitusid ja millised on popimad erialad? Sel aastal ei ole kuulda kõrgkoolidest, kes nuriseks vastuvõtu üle. Ka meie saime oma õppekohad kenasti täis. Tõsi, mõningal erialal on nõudlus väiksem, mõne puhul on jäänud vaid päevane õpe. Näiteks inseneeria õppekavad olid populaarsed ja päris paljud jäid ka ukse taha. Mitte-inseneeria erialadest olid kõige suurema konkurentsiga sotsiaaltöö ja ärijuhtimine. Insenerivaldkonnast aga elektritehnika, autotehnika, masinaehitus ja hoonete ehitus. Millises valdkonnas võib tehnikakõrgkool pidada ennast eriti tugevaks või lausa teerajajaks? Saime hiljuti Euroopa Liidu rahastuse betooni 3D-printimise edasi- arendamiseks. Sellega on koolis juba aastaid tegeldud, prototüü- pide loomisele oleme palju peale maksnud ja vahepeal oli täitsa piiri peal, kas saame sellega edasi tegeleda. Aga tänu rahastusele ja rahvusvahelisele meeskonnale läheb projekt edasi. See on meie kooli kõige suurem arendusprojekt. Kuidas TTK kuvandit senisest rohkem avalikkuse teadvusse tõsta ehk et kuidas paremini pildil olla? Tõsi ta on, et teadlane või ka insener pole üldjuhul suurem asi müügi-
mees. See on mul järgmise viie aasta üks suuremaid eesmärke, et tehnikakõrgkool oleks palju rohkem avalikkuse vaateväljas. Ühest küljest näidata aktiivselt seda, mida me teeme, teisalt tutvustada tulevikuplaane. „Ideaalne tudeng teab juba sisse- astumisel, mida ta hakkab tegema siis, kui tal on kõrgkooli lõpudiplom käes.” Martti Kiisa Kui oluline on koolile, selle töötajatele väljaspool TTK-d tehta- vates uuringutes, töörühmades jmt osalemine? TTK-s on Eesti kõrgkoolide seas üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv üks efektiivsemaid. Oleme päris palju optimeerinud ja saanud aru, et teadus- ja arendustegevuseks on meil vaja ka piisaval arvul inimesi, kel oleks selleks aega. Püüame jagada oma inimesi efektiivselt ning võtame töösse jõukohaseid ampse. Värbame pidevalt juurde nii teadusvõimekusega õppejõude kui ka tugipersonali. Teinekord ei saa me vajalikku meeskonda oma majast kokku, aga mul on väga hea meel, kui meeskond õnnestub kokku panna teistes kõrgkoolides ja sageli ka erasektoris töötavate spetsialistide kaasabil. Meie part- nerid hindavad koostööd ja teavad, et TTK-s on rohkelt hakkajaid õppejõude-spetsialiste, kes tõesti tahavad töögruppides osaleda. Kuidas sujub koostöö ettevõtetega? Meie uurimisrühmad on sageli küllaltki väikesed, aga püüame neisse alati kaasata ka noori, et nad uurimistöö käigus erialaselt juurde õpiksid ja uusi teadmisi saaksid. Seetõttu ei ütle me ära ka väiksematest arendustöödest. See on toonud meile nooremaid õppejõude, sest veel 10–15 aastat tagasi oli TTK õppejõudude keskmine vanus kerkinud juba nii kõrgele, et küsimuse all oli kooli jätkusuutlikkus. Kõik võitlevad pideva järelkasvu nimel ja seetõttu on koostööprojektid ettevõtetega meie kooli jaoks väga atraktiivsed. Oleme teinud kõik selleks, et kui meie poole pöördub mure või küsi- musega väike- või keskmise suurusega ettevõte, siis nende problee- mi lahendamiseks pakume ka administratiivset ja rahalist toetust. Sageli peljatakse koostööga kaasnevat paberimajandust. Püüame kartusi leevendada ja olla ettevõtetele abiks. Positiivne on ka see, et inseneriharidusega õppejõud saavad vahelduseks erialast praktikat. Kelle tuge soovite esile tõsta? Tänan kõiki koostööpartnerid ja erialade populariseerijaid – inseneriakadeemiat, kogu teedeehituse sektorit, sh Transpordi- ametit ja valdkonna ettevõtteid. Kutsun kõiki valdkonna patrioote panustama, et tuua rohkem noori inseneriharidust omandama. Ega oma DNA-d muuta saa, kui oled hingelt ikka insener. Ja kui igaüks annab oma väikese panuse, siis teeb see kokku suure asja.
43
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook