MAA
seda ei juhtunud – kindlasti oli abi ka ümbersõiduviitadest. See vähendas objekti liikluskoormust ja aitas ära hoida ummikuid.
Pingutus tasus end ära Nagu suurte objektide juures tavaline, ei ole kõik lahendused kohe ette teada ja parima leidmiseks tuleb pea tööle panna – üheks selliseks detailiks oli Kanama liiklussõlme jalakäijate tunnel. „Niisugustes tunnelites on ristumised tavaliselt täisnurga all, ent mõnikord on see ohtlik. Näiteks Laagri tunnelis on juhtunud kokku- põrkeid jalgratturite ja teiste kergliiklejatega. Kanamal leidsime sellele lahenduse – jalakäijatele projekteerisime trepi, teised liiklejad ristuvad laugelt jalakäijate teele,“ kirjeldab Kanarbik. „Selleks vajasime ühelt poolt tunnelit juurde 20 ruutmeetrit pinda. Otsisime üles eraomaniku, rääkisime läbi, ostsime maa ja võõrandasime selle Saue vallale. On hea tunne, et kaks liiklusvoogu õnnestus sujuvalt ja ohutult kokku viia.“ Ohutus ja ehitustööd Tee-ehituse eeltingimus on nii ehitajate kui ka liiklejate ohutus. „Pingutasime, et ümbersõiduvõimalused oleksid olemas, rajasime kohalike elanike sõiduautodele kaks ajutist tagasipöörde kohta – see toimis sujuvalt ja hästi. Kui autojuhid ehitataval teelõigul piir- kiirusest kinni peaksid, oleks pilt veel parem,“ meenutab Kanarbik. „Mõnel korral kaasasime politsei kiirust mõõtma, muidu ei pandud töötegijaid enam tähelegi. Kui piirkiirus on näiteks 50 kilomeetrit tunnis, siis põhjusega. Põikeid ei jõua enam 90 kilomeetrit tunnis kihutades ära teha: ajutisi liikluskorraldusvahendeid hävis liigse kiirustamise tulemusel sadades.“ Probleeme põhjustas ka kõrguspiirangu muutumine – trassi läbib palju rahvusvahelisi juhte, mõned ei võtnud hoiatussilte tõsiselt. „Esimestel päevadel sõideti silla tekiplaati metsaharvesteriga sisse, toona ei olnud kahju õnneks suur,“ meenutab Kanarbik. Tegeleda tuli eriveostega – saavutati kokkulepe, et ehitajat teavitatakse ööpäev ette. Mida saab veel teha, et juht mõistaks, et siit ei mahu läbi? Alustuseks tulid uued ohutustahvlid ning gabariidiväravad enne viadukti, mis aga sõideti küljest. Siis viadukti raketisele nii eesti kui ka inglise keeles teadetetahvlid, et kõrgusgabariit on madalam. Siis ohutus- lambid, mis päeval särasid eredamalt, öösel pimestamise vältimi- seks nõrgemalt. „Võimalusi on mitmeid, aga eks seegi on mõtte- koht, kas peaks suisa hankesse sisse kirjutama, et ehitusel peab kasutama näiteks laserkõrgusmõõtjaid või muutuvteabega märke. Seda pole Eestis veel tehtud, aga ehk võiksime veidi innovatsiooni eest vedada,“ arutleb Kanarbik. „Autojuhtidel on sageli pikk teekond selja taga, tähelepanu hajub ja mõnikord ei panda tähele, et kõrgus- gabariit on muutunud.“ Tähelepanupüüdev lõhkamine „Kindlasti oli kõigi jaoks huvitav vana viadukti varistamine, mida tegi kaitsevägi koostöös töövõtjaga,“ toob Lembit-Alo Kippar esile Kana- ma liiklussõlme kõige enam tähelepanu pälvinud töö. „Arvan, et see
Vaata videot Kanama viadukti lõhkamisest.
„Ehk peaks juba hankesse sisse kirjutama, et ehitusel peab kasutama näiteks laserkõrgusmõõtjaid või muutuvteabega märke. Seda pole Eestis veel tehtud, aga ehk võiksime veidi innovatsiooni eest vedada.“ GRK Eesti AS-i projektijuht Lauri Kanarbik
oli ka liiklejate jaoks hea lahendus, sest ühe ööga tehti ära töö, mis teise meetodi puhul oleks kaasa toonud mitu päeva liiklustakistusi.“
Kanarbik osutab, et nn pool ja pool lammutus ei tulnud kõne alla, sest viadukti seisukord oli sedavõrd halb – 2009. aastal tehti viaduktile taastusremont ja paigaldati eraldi trossid, ent needki olid juba amortiseerunud ning omaaegse parandusmeetme eluiga läbi – viadukti talad olid järelpingete karpelementidest kokku pandud. „Oli kõhe tunne, kui nägin viadukti all seistes selle seisukorda. Lam- mutamine oli kindlasti vajalik,“ hindab Kanarbik. Lisaks ei saanud viaduktist raskete liikursuurtükkide ega roomikutega üle sõita, sest omaaegne lahendus ei vastanud ka kaitseväe vajadustele. Kanama viadukt varistamisega lammutamiseks kaasati Eesti kaitsevägi, kellele see oli hea võimalus õppuse korraldamiseks. Sündmusega kaasnenud meediatähelepanu ja huviliste arv ületas kõiki ootusi – toimus otseülekanne, lõhkamiseks loodi pealtvaata- jatele eraldi alad, osales sõjaväepolitsei, turvafirma ning julgestas Politsei- ja Piirivalveamet. „Meil oli objekti perimeetrile alguses planeeritud 15 turvatöötajat, aga sellest ei piisanud,“ meenutab Kanarbik. „Lõhkamise algus viibis, hiljem arutasime, et ülekandele oleks võinud ka selgitava teksti juurde panna, siis oleks info paremini liikunud.“ Olgu öeldud, et lõhkamis- ja ehitustöödest paneb ehitaja iga kuu kokku klippe ning sellest võiks sündida tore lühifilm, millelt Kanama liiklussõlme valmimist jälgida.
46
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook