äpsema kirjelduse kohaselt oli uuringu eesmärk hinnata T 25,25 meetri pikkuste ja kuni 60 tonni kaaluvate Euroopa moodulsüsteemile (EMS) vastavate autorongide mõju liiklusohutusele, nende sobivust Eesti teekoridoridele, mõju teistele liiklejatele ja liiklussurmade ning vigastuste statistikale. Olgu öeldud, et praegu on Eestis üldiselt lubatud liikluses osaleda kuni 40 tonni raskustel autorongidel, kuni 44 tonni tohib see kaaluda juhul, kui autorongil on kokku kuus telge. Eesti siseriikliku erandina (sarnased erandid on kasutusel paljudes riikides) on teedele lubatud kuni 52-tonnise täismassiga seitsme- teljelised ja 48-tonnise täismassiga kuueteljelised paarisratastega autorongid. Kuni 52 tonni kaaluvale autorongile on kehtestatud rida lisanõudeid: see peab olema varustatud GPS-seadmega, omama telgedel paarisrattaid (v.a veduki pööratavate ratastega teljed), selle kohta peab olema vormistatud elektrooniline veodokument (e-veoseleht) jmt. Varem on see peaasjalikult puudutanud puidu- veokeid, kuid üha enam on kasutatav ka näiteks jäätmete, puiste- ainete ja piima veol. Etteruttavalt – kõnealuse uuringu tulemused kinnitavad, et EMS- autorongide kasutuselevõtt ei suurenda Eesti teedel liiklusõnne- tuste sagenemise riski. Aga seda eeldusel, et võetakse kasutusele täiendavad ohutusmeetmed ja ka vedajad peavad kehtestatud korrast rangelt kinni. Juba varem, 2024. aastal, tehti pikemate ja raskemate veokite, sh eriveona kuni 60 t täismassiga veokikoosseisude mõju uuring riigiteetaristule, millest järeldus, et senisest suurema kaaluga autorongid ei kahjusta oluliselt rohkem teede tarindeid ning nende teedele lubamisega mõju teedele ei suurene. Uuring leiab, et liiklusohutus ei halvene Seekordse uuringu, sh reaalsed sõidukatsed ja muud sellega kaasas käivad tegevused, läbi viinud Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) projektimeeskonna liikme, 8. taseme volitatud autoinseneri ja TTK
tehnikainstituudi autotehnika õppekava lektor MSc Janek Luppini sõnul on veokite massipiirangu tõstmise võimaluste uurimisega TTK-s tegeldud juba aastast 2010. Alguses oli peamine teema metsaveokite kaalupiirangu suurendamise mõjude uurimine, mis lõpuks päädis sellega, et 2015. aastal kehtestas valitsus metsa- veokite kaalupiiranguks 52 tonni, mis siiski vajab eriluba ja rea tingi- muste täitmist. Nüüd seadis Transpordiamet tellitud uuringu eesmärgiks hinnata 25,25 meetri pikkuste ja kuni 60 tonni kaaluvate EMS-veokite üldist mõju liiklusohutusele, millised riskifaktorid kaasnevad selliste autorongide kasutuselevõtuga, kuidas neid riske maandada ning kõrvutada meie olusid teiste riikide kogemustega just õnnetuste statistikas. „Kokkuvõttes võib öelda, et Põhjamaade kogemusele tuginedes ei kujuta selliste autorongide teedele lubamine liiklusohutusele drastiliselt ohtlikku mõju. Seda juhul, kui teatud riskid maandatakse ja võetakse kasutusele mõned ennetavad meetmed,” resümeerib Janek Luppin uuringu põhjal tehtud järeldusi. „Uuring koosnes kolmest olulisemast osast: teiste riikide kogemus, koormatud autorongidele tehtud praktilised mõõtmised ja baassõidukatsed. Viimaste koosseisu kuulusid näiteks manööverdamise harjutused, pidurduskatsed maanteel reaalsetes liiklusolukordades, hoovõtu- dünaamika katsetused liiklusvooga ühinemisel jms.” Lisaks tuli uuringu käigus koostada ka spetsiaalsed arvutus- mudelid, et simulatsioonitarkvara abil saaks analüüsida erinevate veerevkoosseisude manööverdusvõimet ja hinnata täpsemalt autorongide kiirendust veokite erineva võimsusega mootorite puhul. Autorongi täisvõimsuse ja täismassi suhe sõltub nimelt otseselt veokile paigaldatud mootori võimsusest ja teistest para- meetritest. Uued autorongid lubataks vaid kindlatele teedele Manööverduskatsetel kogutud info põhjal analüüsiti arvutimudelite
EUROOPAS ENIMKASUTATAVAD EMS KOMBINATSIOONID
Allikas: Tallinna Tehnikakõrgkool
49
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook