MAA
Paarisratastega 8-teljeline, 20,75 m pikkune ja kuni 60 t suuruse tegeliku massiga autorong.
abil läbi ka kõik võimalikud tüüpmarsruudid, kus kuni 25,25 meetri- sed ja 60 tonni kaaluvad autorongid võiksid liiklema hakata. Näiteks modelleeriti autorongi liikumine ristmikel, vaadati nende sõidu- trajektoore ning uuriti, ega senisest pikema koosseisu puhul ei teki häireid – sõidureast välja või tee piiridest välja kaldumisi vms – ristmike läbimisel. Töö ei piirdunud arvutisimulatsioonidega, vaid koormatud auto- rongiga sõideti reaalselt läbi strateegilised kohad, kus pikemad ja raskemad autorongid nende võimaliku teedele lubamise järel liiklema hakkavad. Sellised olid näiteks Tallinna ringtee pealinna piirist Keilani, mööda Piibe maanteed Tartusse ja hiljem põhimaan- teed pidi Tartust tagasi Tallinnasse. Nende sõitude ajal sai auto- rongile paigaldatud videokaamerate abil jälgida koosseisu enda mitmeid sõiduparameetreid, aga ka teiste liiklejate käitumist ja muud seonduvat. Siinkohal tasub üle korrata, et kui pikemad autorongid lubataksegi liiklusse, siis vaid kindlatele maanteedele. Need on suuremad riigiteed ehk terminalide vahelise transpordi koridorid, mis viivad logistikakeskustesse või võimaldavad riiki läbivat transiitvedu. Mis tähendab, et regionaalsetele jaotusvedudele pikemaid ja raskemaid autoronge esialgu ei lubata. Uuringu üks järeldustest käsitleb ka tavaliiklejate seas tehtava teavitustöö vajalikkust. See tähendab info avalda- mist meedias, aga ka autorongi nõuete- kohast tähistamist ja teiste liiklejate muul moel harimist.
vedu) taotlema aasta aega kehtiva eriloa, mis annab õiguse liigelda portaalis tarktee.ee lilla värviga tähistatud teedevõrgul. Loa väljas- tavad teeomanikud (riik või kohalik omavalitsus). Selline lahendus on kavas võtta kasutusele ka EMS-autorongide puhul. Kuidas need eeskirjad edaspidi kehtima hakkavad, pole praegu veel kindlaks määratud. Mida raskem, seda pikem peab autorong olema Uute parameetritega autorongide komplekteerimisel võivad kasu- tusele tulla mitmed konfiguratsiooni variandid. Üks tüüpilisemaid oleks senisele tavapärase poolhaagisega autorongile lisatud täis- haagis, aga võimalusi on teisigi. Tänapäevased, ka Eestis kasuta- tavad metsaveokid, on konstrueeritud nii, et raskemate nottide, näiteks kasevineeripaku puhul võib koorma maksimaalselt täis laadides juba saavutadagi 60 tonni kaaluva autorongi. Janek Luppin märgib, et uuringus tuuakse välja soovituslikud telgede arvud erineva koormusega autorongide puhul, et ei tekiks ohtlikke kombinatsioone väga lühikeste ja ülemäära raskete autorongidega. Seega ütleb üldine reegel, et kui kaal on 60 tonni, siis peab koosseis olema 25,25 meetri pikkune ja sel peab olema kaheksa või rohkem üksikute ratastega telge. Paarisrataste puhul peaks 60-tonnine täishaagisega autorong olema kuni 20,75 meetri pikkune. Säärane arvestus järgib Põhjamaades väljakujunenud praktikat, millega on tõestatud teede säilimine, autorongide tava- pärane liikumisvõime ja liiklusohutuse tagamine.
Praegu kehtiva korra kohaselt peavad autovedajad lubatust pike- mate või raskemate autorongidega liiklemiseks (näiteks metsa-
50
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook