MAA
HEA TEADA Piirangud praegu ja tulevikus Ÿ Eestis on üldiselt lubatud liikluses osaleda kuni 40 tonni raskustel autorongidel pikkusega 16 meetrit, kuni 44 tonni tohib koosseis kaaluda juhul, kui vedukauto koos haagisega on kuueteljeline. Ÿ Alates 2018. aastast lubatakse metsaveokitele (ka mõnele teisele veokiliigile) aasta ringi 52 tonni suurust täismassi, pikkust 18,75 meetrit seitsmeteljelistele ja 48-tonnist täismassi kuueteljelistele paarisratastega veokitele. Ÿ Kuni 52 tonni kaaluvale autorongile on kehtestatud rida lisanõudeid: see peab olema varustatud GPS- seadmega, omama telgedel paarisrattaid, autorongi kohta peab olema vormistatud e-veoseleht jms. Ÿ Uuringus käsitletud piirmäärade kohaselt oleksid vastava eriloaga teatud riigiteedele lubatud liiklema kuni 60-tonnise täismassiga ja kuni 25,25 meetri pikkused autorongid (EMS). Ÿ Marsruudid, kus EMS-autorongid saaksid liigelda on üldistatult Tallinn–Tartu–Luhamaa, Tallinn–Narva, Tallinn–Pärnu–Ikla. Ÿ Tasu eriloa eest tuleb maksta nii veo eest riigimaanteel kui ka kohalikul teel (kui omanik peaks tasu küsima). Ÿ Kohalikul teel sõitmiseks võivad omavalitsused eraldi tasu nõuda. Ÿ Riik ja omavalitsused saavad ise määrata, millistel teedel tohivad suurema massiga sõidukid liigelda. Ÿ Soomes võivad sõita 76-tonnised metsaveoautod, Rootsis on teid, kus lubatud 90 tonnini küündiv täismass, Taanis tohib ümarpuidu veok kaaluda 56 tonni, Lätis 52 tonni. Ÿ Ülevaade teedest, kus võivad sõita eriveoste kategooriasse liigituvad palgiveokid, on saadaval veebileheküljel . www.tarktee.ee Ÿ Puiduvedu teedel, mis ei ole veebilehel kirjas, on võimalik ainult omaniku või haldaja eriloal.
„Autorongidega kokku puutuv tavaliikleja peab kõige rohkem arvestama nende pikkusega, näiteks möödasõidule kuluva aja arvestamisel.” Janek Luppin
ettevõtete ettepanek – koos täismassi tõstmisega 60 tonnile lisada täiendav paarisratasetega telg (autorongil kokku 8 telge) ja kaks meetrit autorongi pikkusele. Sellised, ka kohalikel teedel liikuvad metsaveokid, oleksid kuni 20,75 m pikkused. Majanduslik kasu määrab ülemineku kiiruse Kersten Kattai sõnul ei ole raskemate veokite lubamisega taristu ega liiklusohutuse seisukohast probleemi, sest mass jaotub enamale hulgale telgedele ja topeltratastele – uuringud on näidanud, et see on isegi etem variant, kui standardne 40-tonnine viieteljeline üksik- ratastega autorong. Ta räägib, et lisaks on leidnud tõendamist, et suurema telgede arvuga raskem veok saab kiiremini pidama kui väiksema telgede arvuga, aga kaalult kergem autorong. Suuremad autorongid lubavad tema hinnangul parandada ettevõtete veo- võimekust, tõsta efektiivsust, vähendada suurte veokite liiklemist maanteedel, vähendada süsinikuheitmeid ning lõpuks taandub see kõik toodete hindadesse. Kaalu ja pikkuse suurendamine tähendab ka seda, et veoettevõtted peavad investeerima uue tehnika soetamisse. Nimelt läheb EMS-ide puhul enamasti vaja kindlat mõõtu (kuni 7,8 m) täishaagiseid, mida praegu kasutatavatele poolhaagistele lisada ning enamikul ette- võtetel neid pole. Kattai märgib, et iga ettevõte peab siis hindama oma vajadusi ja rahapaigutamise võimekust, aga usub, et tege- likkuses kulgeb üleminek järk-järgult. Soome analoogsele kogemu- sele tuginedes toob ta esile, et pärast suuremate ja raskemate autorongide seadustamist oli paari-kolme aastaga suurem osa veokipargist nõuete kohaselt uuendatud. „Kui majanduslik kasu on tuntav, siis tehakse muudatused kiiresti ära,” ütleb ta. „Aga kui lisatakse palju piiranguid, siis need muudavad ka kaasneva tulu väiksemaks või sootuks küsitavaks.” Igatahes, kui uued autorongide piirmäärad peaksid kehtima hakkama ja kolman- dik põhitrasside kaubaveost ning valdav osa metsaveost läheks ka sellele üle, võiks see vähendada rasketranspordi CO heitmeid 2 hinnanguliselt 10% ning võimaldab kulude vähenemist ettevõttele ligikaudu 50 miljonit eurot aastas.
Uuringu lõpparuanne
52
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook