Kampaania eesmärk on saada Eestimaa romudest puhtaks ning juhtida tähelepanu romusõidukite illegaalse töötlemisega kaasne- vatele tagajärgedele, inimeste tervisele ja keskkonnale.
Üle Eesti vabaneti Romukampaania 2025 käigus kokku 345 romusõidukist.
Allikas: Kliimaministeerium
Romusõiduk on ohtlik jääde ja seda ei tohi hoovi või loodusesse aastateks lagunema jätta. Seisev autoromu kujutab ohtu nii ini- meste tervisele kui ka keskkonnale. Romust võib lekkida mootoriõli, mis reostab pinna- ja põhjavett. Samuti eralduvad omaalgatuslikul või illegaalsel lammutamisel keskkonda ohtlikud ained. Lisaks tervise- ja keskkonnakahjude vältimisele on romusõidukite üleandmine seaduslikele jäätmekäitlejatele oluline ka ressursside säästmiseks. Romusõidukitest on võimalik õige käitlemise korral mitmeid osi ja materjale uuesti kasutada. Uksi, peegleid ja tulesid saab korduskasutada ning metallid, plast ja klaas töödeldakse ümber teiseseks toormeks, mida saab kasutada näiteks uute sõidukite tootmisel. See vähendab nii jäätmeid kui ka haruldaste muldmetallide ja muude kriitiliste materjalide nõudlust. Kampaania võimaldab romudest vabaneda inimestel, kes ise sõidukeid ära viia ei saa. Kui muidu peab romusõiduki jäätme- käitlejale ise ära viima või organiseerima transpordi ja tasuma romusõiduki äraveo eest, siis kampaania raames tuleb jäätme- käitleja sõidukile tasuta järele, olenemata sellest, kui halvas seisu- korras on sõiduk. Koostöö Transpordiametiga Alates 2024. aastast lööb kampaanias kaasa ka Transpordiamet. See on suurendanud romusõidukite kogumist, sest tõi lahendusi kohalike omavalitsuste ja eraisikute murdele, mis tõusid esile vara- semate romukampaaniatega. Koostöö Transpordiametiga on võimaldanud paremat infojagamist potentsiaalsete romusõidukite omanikele, samuti teinud võimalikuks romusõidukite üleandmise keerulisematel juhtudel. Romukampaania ajal võtab Transpordiamet vastu taotlusi, et küsida omanikelt volitust romusõidukite üleandmiseks ning väljas- tab tasuta kadunud registrikaarte. Nii saab kampaania käigus üle anda ka romusõidukid, mis on kinnistul või kohaliku omavalitsuse maal, aga ei kuulu kohalikule omavalitsusele või kinnistu omanikule.
2025. aastal saatis Transpordiamet 127 769-le peatatud registri- kandega M1, M1G, N1, N1G kategooria sõiduki omanikule teavituse romust vabanemise võimaluse kohta. Transpordiamet tegeles 87 taotlusega 121 sõiduki kohta, väljastas 33 registreerimiskaarti ja vastas 125 infotelefonile tulnud kampaaniaga seotud kõnele. Millised plaanid on edaspidiseks? 31. märtsi seisuga on liiklusregistrist kustutatud 42 669 kadunud sõidukit ning arvel veel 176 753 peatatud kandega M1-M1G ja N1-N1G kategooria sõidukit. Osa neist on ilmselt illegaalselt lammu- tatud, kuid kindlasti on nende hulgas ka romusõidukeid, mida kam- paania korras koguda ja keskkonda säästes utiliseerida. Seetõttu korraldame romukampaaniat ka edaspidi. Enne järgmist kampaaniat vaatame üle eelmisega selgunud probleemid ning püüame neile lahendused leida. Näeme, et oluline on teha veelgi tihedamalt koostööd kohalike omavalitsustega. Romusõidukite kogumise tõhustamiseks plaanime korraldada kohalike omavalitsuste, Keskkonnaameti, Transpordiameti ja jäätmekäitlejate kogemuste jagamise päeva. Keerulisematest juhtumitest vajavad lahendamist, kuidas tegeleda tuvastamatu romusõidukiga ja mida teha avalikes parklates olevate romusõiduki- tega.
HEA TEADA
2018. aastal 250 romusõidukit 2019. aastal 432 romusõidukit 2020. aastal 256 romusõidukit 2021. aastal 104 romusõidukit 2024. aastal 388 romusõidukit 2025. aastal 345 romusõidukit
Romukampaania on toimu- nud alates 2018. aastast kuus korda. Eesti inimesed on kampaania käigus üle andnud 1775 romu- sõidukit:
55
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook