airo Rääsk on Eesti kultuuripärandi visualiseerimi- M sega tegeleva osaühingu Blueray sõltumatu ekspert ja raamatu „Eesti sillad“ koostaja. „Kui vaadata ainult muinsuskaitse alla võetud sildade arvu, näib pilt hea. Murekoht on aga see, et peaaegu kõik on paekivivõlvsillad, mis on enamasti ehitatud 19. sajandi teises pooles või 20. sajandi alguses. Seega on kaitse all pigem üks kindel tarinditüüp. Eriti 20. sajandi kon- tekstis on veel mitmeid märkimisväärseid insenertehnilisi objek- te, mida pole kaitse alla võetud. Nii mõnigi kord oleme jäänud hiljaks ja sillad on hävinud või oluliselt ümber ehitatud ja rekonst- rueeritud viisil, et esialgset silla tarindit pole väärtustatud ja säili- tatud,“ toob Mairo Rääsk esile. Sillapärandi seisukohast on tema sõnul viimane suurem kaotus näiteks Tori maanteesild, mis oli esimene Eesti taribetoonrajatis 1950. aastate keskpaigast – omaaegne sild lammutati ja asemele ehitati uus. Ka Transpordiameti sillaanalüütik Olari Valter toob esile, et säilitamist väärivate sildade nimekirja pole ajakohastatud. „Kas igat mõisahoovis olevat silda on ikka vaja säilitada? Eriti teravalt tuleb see probleem esile Põhja-Eestis, kus madal kivikaar ja kivi- võlv oli omal ajal ainus töötav konstruktsioonilahendus, mida iga mõisa ja silla juures kasutati,“ küsib Olari Valter. Rääsk räägib, et kaitstavate paekivivõlvidega sildade, eeskätt mõisasildade rohkuse üheks selgituseks on asjaolu, et mõisa- parke võeti kaitse alla komplektina: „Umbes 15 aasta eest aga alustasime ajalooliste sildade tervikliku inventeerimisega. Ees- märk oli kaardistada iga maakonna olukorda ja tuua esile need, mille rekonstrueerimisel oleks vaja teha koostööd näiteks maan- teemuuseumiga. Need on sillad, kus võiks säilitamisväärset hoida. Esialgne nimekiri on olemas, kahjuks aga pole sellest kinni peetud.“ Muinsuskaitseameti restaureerimisnõunik Dan Lukas kommen- teerib, et praegu kaitstavate sildade nimekiri on osaliselt pärit nõukogude ajast. Mälestisi registreeriti 1990. aastate lõpus –
nimekirjade koostamisse kaasati spetsialistid, need on läbinud ekspertkomisjonid ja muinsuskaitse nõukogud. „Praegu käib teist aastat nimekirjade korrastamine, mille käigus on meil plaanis ka sildade osa üle vaadata,“ räägib ta. „Tegelikult on nimekirju vaja tun- duvalt tihedamini üle vaadata, sest pilt on ebaühtlane.“ Praeguse plaani kohaselt võib loota, et kaardistustöö saab valmis paari-kolme aasta pärast ning siis on oodata ka ettepanekuid nime- kirjade asjus. Täielikum sildade register annaks ülevaate ka valla- ja eramaadel ning reformimata riigimaadel asuvatest sildadest. Ajalugu ja funktsionaalsus Silla eesmärk on viia liiklejad turvaliselt ühest punktist teise. Ajaloo- line sild ei ole pelgalt turismiobjekt, vaid ka eesmärgipäraselt kasu- tatav sild. Siit kerkib küsimus, kas ja kuivõrd on säilitamine üldse vajalik? Näiteks Kasari vana silla puhul on tegu ka Euroopas unikaal- se arhitektuurse näite ja insenertehnilise suursaavutusega. Konu- vere või Kasari vana silla algne funktsioon pole enam säilinud, siiski hindab Mairo Rääsk, et nende hoidmine on õigustatud. „Kasari vana maanteesild on omas klassis samaväärne Oleviste kirikuga Tallin- nas. Tasub meeles pidada, et Euroopa mastaabis olulisi objekte on meil üldse väga vähe. Kasari sild on tänaseni Eesti sillaehitusloo silmapaistvaim objekt, mille kaudu väärtustada Eesti insenertehni- lise mõtte arengut ja püsivust. Samal ajal on selge, et nii on võimalik esile tõsta vaid kõige väärtuslikumat osa pärandist ning laiaulatus- likult pole selline praktika jätkusuutlik.“ Transpordiameti seisukohast muudab olukorra keerulisemaks asja- olu, et meil on väga palju riigiteede õgvendusi ja tee plaanilise asu- koha muudatusi, mille tulemusel on vanad sillad jäänud uue trassi kõrvale ega kanna enam algset funktsiooni. Küsimuseks on ka maa- reformi käigus eramaadele sattunud sillad, mille heakorra tagamine on maaomanikule kulukas kohustus.
„Meie valdkonnas peame iga euro kasutamist põhjalikult selgitama ja aru andma, kuhu ja miks on raha läinud, kui palju on silla kasutajaid
Meie valdkonnas peame iga euro kasutamist põhjalikult selgitama ja aru andma, kuhu ja miks on raha läinud, kui palju on silla kasutajaid ehk kasusaajaid, kas päästetehnikal
on objekti vajadusel tarvis. Olari Valter, Transpordiameti sillaanalüütik
57
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook