MAA
Rumba sild, mis algselt oli ette nähtud kitsarööpmelise raudtee teenindamiseks.
Kärevere jalgtee sild koos autentse jalgteepiirdega.
Konuvere kivisilla kahjus- tused vee läbijooksust.
Kasari silla sõidukitele suletud juurdepääs.
ning suure tõenäosusega jääb kaitstavate sildade arv samasse suurusjärku ka pärast nimekirjade korrastamist. Valiku tegemine on põhjalik töö,“ on Dan Lukas kindel. Parema koostöö ootuses Dan Lukas möönab, et riigiametite koostöö on olnud konarlik ja vaja oleks tihedamat suhtlust. Nii muinsuskaitse kui ka tee-ehitus vaev- levad kroonilises rahapuuduses ning mälestiste hoidmine on prag- maatilisest vaatepunktist kulukas. „Suhtlus ja infovahetus on ainuke edasiviiv tee,“ usub ta. Ka Transpordiameti sillaanalüütik Olari Valter tunnistab, et puudub ametkondade koostöös sündinud pikk plaan ja praegu ei ole ka otsest suunist, et seda oleks vaja teha. „Oleme üritanud koos maan- teemuuseumiga sildade nimekirja üle vaadata ja hinnata, millised sillakonstruktsioonid on silmapaistvad või erakordsed, et tekiks värskendatud nimekiri objektidest, mille konstruktsioone tahaksime säilitada tulevastele põlvedele,“ räägib ta. Olari Valteri kinnitusel on ootus suur – olukorras, kus isegi kuuekuulist maksurahu ei suudeta hoida, on saja aasta perspektiiv helesinine unustus. „Kui jõuaks kümnendi vaateni, oleks see suur asi.“
rolli eeskuju näitajana: „Kui eraomanikelt nõuame, siis ka riigi- asutused ei saa vaadata ja otsuseid teha vaid tavainimese prillidega olukorda vaadeldes – tuleb arvestada laiemat pilti.“ Tema sõnul on kaitse alla võtmata sildade puhul murekoht näiteks haruldane Rumba maanteesild. Muinsuskaitseametil on keeruline aidata ka siis, kui sillad asuvad reformimata riigimaal. Muret teeb ka Pärnu maantee ääres asuva Koluvere silla olukord, mida pole pärast 20 aasta eest toimunud renoveerimist hooldatud. Et aga mitte mustades toonides pilti maalida, toob ta esile ka häid näiteid – muuhulgas Lodja silla projekti. Tema sõnutsi tuleb Trans- pordiametit kiita tänuväärse töö eest Vanamõisa sillaga. Positiivne näide on ka Kuressaare Suursilla korrastamine – see suurim ja kõige rohkemate sildeavadega Eesti paesild sai korrastatud kohaliku omavalitsuse toel. Otsuste tegemisel on väga suure tähtsusega inventeerimine, mis tagab selle, et info jääb tulevastele põlvedele alles. „Säilitamisele jääksid silmapaistvaimad sillad, mille puhul ei teki selle vajalikkuses kellelgi kahtlust. Eestis on ligi 5000 silda, neist kaitse all 40 ringis
60
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook