8. aprillil korraldas Transpordiamet koos partneritega suure veovõimega veokite teise testsõidu. Testsõidul katsetati erinevaid liiklustingimusi. Testsõitu aitasid läbi viia Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiat- sioon, Tallinna Tehnikakõrgkool, Stonewolf, Autosert, Autoettevõtete Liit ja Tartu linnavalitsus. Eestis on EMS-autorongide teema päevakorras juba mõnda aega. Lätis lubatakse EMS-veokeid põhimaanteedel 2024. aas- tast. Soomes ja Rootsis on kasutusel koguni kuni 34,5 m EMS2- autorongid ning nende kogemus näitab, et pikemad autorongid ei too kaasa liiklusohutuse langust. Eestis on küsimus pigem selles, kas taristu on pikemate veokite vastuvõtmiseks valmis. Eesti maanteetranspordis tehakse enamik vedusid poolhaagis-autorongiga. Rohepöörde surve ja vajadus tõhusamate logistikalahenduste järele sunnivad otsima uusi viise, kuidas vedada rohkem kaupa väiksema kuluga. Üheks lahenduseks on suure veovõimega sõidukite ehk EMS-autorongid (ingl European Modular System ) – kuni 25,25 meetri pikkused ja kuni 60 tonni täismassiga veokid, mis võimaldavad oluliselt tõsta kaubavedude efektiivsust. õhjamaades on välja kujunenud kolm peamist EMS- P autorongi kombinatsiooni. Kui võrrelda tavapärase sadulautorongi mahutavust 25,25 m kooslusega, siis EMS-autorong suudab kolme autorongi kauba vedada kahe reisiga. See tähendab, et kahe EMS-autorongiga tehakse ära töö, milleks kuluks kolm tavalist veokit. Nii vähenevad kütusekulud, tööjõuvajadus ja CO heitmed. 2
Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane Norman Laidvee
Foto: erakogu
Millised on takistused? Praegu lubab Eesti seadus kuni 18,75 meetri pikkuseid autoronge, mille täismass on 40–44 tonni. Sadulautorongi lubatud pikkus on 16,5 meetrit. Erandina on metsaveol lubatud kasutada ka raskemaid kombinatsioone. EMS-autorongide kasutuselevõtt tähendaks hüpet uuele tasemele, kus autorongi maksimaalne pikkus kasvab ligi kolmandiku võrra. Transpordiamet tellis uuringu 60-tonniste autorongide lubamise mõjust Eesti taristule. Uuringu tulemusel on enamik maanteedest piisava kandevõimega. Puuduseid esineb peamiselt kõrvalmaan- teedel, kuid esialgu ei ole seal planeeritud EMS-veokite liiklemist lubada. Sildade puhul on kriitiliseks teguriks autorongide teljebaas ehk esimese ja viimase telje vaheline pikkus. Kandevõime taga- miseks on tehtud ettepanek kehtestada EMS-veokitele minimaalne teljebaas vastavuses täismassiga. Eesti teede projekteerimise juhendmaterjalides on EMS-auto- rongidega arvestamise kohta vähe informatsiooni ja nõudeid. Standardis EVS 843:2016. Linnatänavad on toodud üksnes EMS- autorongi pikkus 25,25 meetrit ja laius. Projekteerija jaoks on ka telgede asetuse mõõt oluline informatsioon, kuna see mõjutab sõiduki pöördevõimekust. Paralleelselt on Tallinna Tehnikakõrgkool uurinud, kuidas võib EMS- autorongide kasutamine mõjutada liiklusohutust ning liiklus- õnnetuste arvu. Lõputöö tulemusi kasutati selle uuringu ühe sisendina.
Üldlevinud EMS-autorongide kombi- natsioonid kogupikkusega 25,25m.
Allikas: autori skeem
65
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook