pöördel kõrvalrajale. Selline olukord võib praegu tekkida ka tavaliste sadulautorongidega, seega on küsimus rohkem juhtidevahelises viisakuses. Teenindus- ja puhkekohtades ilmnes probleeme pigem kitsastel ristmikel ning puhkekohtades, kus pikematele veokitele ei ole ette nähtud piisavalt suuri parkimiskohti. Teatud teenindus- jaamades esines olukordi, kus tankuri ees peatuv autorong takistas pikkuse tõttu teisi liiklejaid. Koostöös Transpordiametiga tehtud testsõidud olid kõik edukad. Katsetatud kooslustel ei tekkinud liiklusohtlikke olukordi näidis- marsruutidel Maardu–Keila ning Tallinna–Tartu suunal mööda Piibe maanteed. Huvitav oli ka võrdlus veelgi suuremate, 34,5-meetriste EMS2- autorongidega. Selgus, et nende pöördeks vajalik lisaruum ei ole märkimisväärselt suurem ning ka nemad mahuksid enamikul rist- mikel ära – ehkki nende kasutuselevõtt Eestis on veel kauge perspektiiv. Soovitused edaspidiseks Kindlasti tuleks Eestis uute põhimaanteede ja tehnoparkide teed projekteerida nii, et tagatud oleks EMS-autorongide läbitavus. Kuna teede kavandatud eluiga on üle 20 aasta, oleks mõistlik juba praegu valida normsõidukiks 34,5 m EMS2 kooslus, sest selle pöörde- omadused ei erine oluliselt 25,25 m autorongi näitajatest. Kui kasutada normsõidukiks 25,25 m EMS-autorongi, on soovitus kasutada selleks B-link kombinatsiooni. Kuni Eesti juhendmaterja- lide täiendamiseni, on projekteerimiseks võimalik leida kasulikku infot Soome transpordiameti juhendist „Pitkät ajoneuvoyhdistelmät ja maanteiden suunnittelu.“ Näiteks on soovituslik kasutada rist- mikute kurviraadiustel suuremaid raadiuste suhteid, kuna pikema autorongi tagumine telg pöörab laugemalt. Soome juhendid soovi- tavad kasutada kolmetsentriliste raadiuste suhteid 3R:R:6R (Eesti juhendid 2R:R:3R). Kokkuvõte Arvestades, et enamik Eesti taristuobjekte ei ole projekteeritud EMS- autoronge silmas pidades, on analüüsi tulemused head. Uuringu tulemusena võib järeldada, et hea juht saab Eesti teedel pika auto- rongiga ohutult hakkama. EMS-autorongid võivad Eesti transpordi- koridorides tuua märkimisväärset kasu – väiksem kütusekulu, vähem CO heitmeid ja tõhusam logistika. Samas nõuab see inves- 2 teeringuid taristusse, liikluskorraldusse ja juhendmaterjalidesse. Eesti teedel ei ole pikad veokid enam küsimus „kas?", vaid pigem „kuidas?“. Transpordiamet otsustas 2026. aasta jaanuarist eriloa alusel lubada EMS-autorongid Eesti teedele. Arvestades naaber- riikide kogemust ja meie tehtud uuringute tulemusi, on üsna selge, et tulevik kuulub suurematele ja tõhusamatele autorongidele. Küsi- mus on vaid selles, kui kiiresti suudame oma taristu ja liikluskultuuri sellele tasemele viia.
ANALÜÜSITUD OBJEKTIDE LÄBITAVUS KLASSIDE KAUPA
1%
17%
44%
38%
A B C D
RIIGITEEDE RISTMIKE JA LIIKLUSSÕLMEDE LÄBITAVUS KLASSIDE KAUPA
2% 2%
38%
58%
A B C D
KOV TEEDE RISTMIKE JA LIIKLUSSÕLMEDE LÄBITAVUS KLASSIDE KAUPA
21%
43%
36%
A B C
PUHKE- JA TEENINDUSKOHTADE LIGIPÄÄSETAVUS KLASSIDE KAUPA
22%
35%
43%
Kõiki analüüsitud objektide pöördešabloone ja tulemusi on võimalik näha . ArcGIS veebirakenduses
C B A
Allikas: autori arvutused
67
TEEJUHT / NR 15
Powered by FlippingBook